Mii, earat aristeapmi

Doaba earistit dahje earisteapmi čujuha sániide, daguide ja proseassaide mat sirrejit muhtun olbmuid nu go “diet earát” jovkui (earrásat), dakkárat geat eai leat dego “mii”.

Earisteapmi badjedoaban

Earisteapmi lea badjedoaba mainna čilge olggušteaddji mekanismmaid mat čuhcet servodaga iešguđetge joavkkuide. Dat sáhttet leat nállevealaheapmi, sexisma, homofiila olbmuid vealaheapmi dehe eará proseassat mat čuhcet joavkkuide. Dasa lassin sáhttá earisteami doahpaga maid atnit sierranas mekanismmaid birra mot olgguštit, ja ovdagáttuid ja jurddašanvugiid ja maid mikrovaššivuođa ja vealaheami dáfus.

Juohke “mii” mearkkaša ahte doppe maid gávdnojit muhtumat geat leat “diet earát”. Geat leat mii ja geat leat dat earát vuolgá dávjá das makkár dilli, konteaksta lea. Mii geat liikot spábbačiekčamii, eat leat dat seamma go mii geat leat oahpaheaddjit, vaikko mun sáhtánge leat goappašat “mii” joavkku searvvis. Muhto sihke sánit ja dagut sáhttet addit muhtun servodaga joavkkuide eanet roahkkasan sajádaga nu go “diet earát”. Ovdamearkan dasa sáhttet leat sisafárrejeaddjit nu go “diet earát”. Lea dát maid mii gohčodit earistit (eŋgelasgillii: ohtering).

Makkár erohusain lea mearkkašupmi?

Earisteami vuođđu lea dat, ahte lea juogalágan erohus “min” ja “dieid earáid”, earrásiid, gaskkas. Dat erohus addá mii-jovkui dakkár iešdovddu ahte, “mii” leat dat geat dáinnalágiin eat leat earáláganat.

Ii dárbbaš dattetge leat makkárge duohta erohus; sáhttá maiddái leat ahte “diet earát” čilgejuvvojit ovdagáttuid ja cukcasiid (myhtaid) vuođul. Ovdamearka dasa sáhttá leat dat jáhkku ahte norgga juvddálaččain leat eanet oskkáldasvuohta Israel riikii go Norgii. Dat lea cuvccas, ja ii duohta erohus juvddálaččaid ja norgalaččaid, geat eai leat juvddálaččat, gaskka – liikkáge sirre dát jáhkku juvddálaččaid “diet earát” jovkui. Seammás ráddje, definere dat “mii” joavkku oskkáldassan Norgii.

Olbmot leat iešguđetláganat, ja iešguđetláganat hui máŋggaid vugiid mielde. Joavkoásaheapmi ja juohku “mii” ja “diet earát” eaktuda dan ahte muhtun erohusat deattuhuvvojit, ja nuppit fas čihkkojuvvojit, dehe dat goittotge eai deattuhuvvo. Jus mii juohkit álbmoga guovtti sadjái, nissonat ja dievddut, de gávdnojit ovdamearkka dihte máŋggat erohusat maid mii eat váldde mielde, muhto dien dáfus deattuhit sohkabeali.

Doaba earistit, dehe earisteapmi, čujuha dán prosessii, gos joavkojuogu boađus lea juoga maid olbmot dahket, gielalaččat ja daguid bokte. Erohusat gávdnojit ja joavkkut ásahuvvojit.

Dat ii leat diehttelasat nu ahte buot erohusat mearkkašit seamma ollu – mii fertet juohkit erohusaid kategoriijaid ja dásiid mielde. Sihke osku ja sohkabealli leat kategoriijat main leat erohusat ja maid oallugat oaivvildit lea riekta deattuhit. Muhto mii eat soaitte leat ovttaoaivilis go árvvoštallat makkár erohusat leat dehálaččat. Muhtumat árvvoštallet sohkabeali mearkkašit olu dasa geat sii leat ja geat earát leat, ja nuppit fas deattuhit osku, muhtumat fas soitet oaivvildit ahte goappašat beliin lea dehe berre leat mearkkašupmi.

Dat maid ii leat nu ahte lea dušše mu válljejumi duohken makkár erohusat mearkkašit juoidá munnje. Sihke dat, makkár čanastagat muhtumis leat eará olbmuide ja oppalohkkái servodahkii, de gávdnojit njuolggadusat, láidestusat dasa makkár erohusain lea mearkkašupmi. Velá minge ovttadássásaš servodagas ihtet erohusat dievdduid ja nissoniid gaskkas measta juohke sajes, nu go pronomeniid atnimis, eanas statistihkaid juoguin ja almmolaš hivssetlanjain. Dan mearkkašumi maid servodat bidjá dievdduid ja nissoniid erohusa gaskii bágge buohkaid dohkkehit daid, velá singe geat eai háliidivčče dan.

Máŋgasiidda leat maiddái eará erohusat main lea mearkkašupmi duohta dilis, beaivválaš eallimis, go dat erohusat maid mii gánske atnit dehálažžan bajit dásis. Okta ovdamearka dasa lea našunalitehta; almmolaš ságastallamis bidjet ollu fuomášumi norgalašvuođa kategoriijai. Seammás leat oallugat geat beaivválaš dilis unnán jurddašit iežaset norgalašvuođa birra. Lea easkka dalle go midjiide muittuhuvvo norgalašvuohta, nu go kategoriijan, ahte mii jurddašit dan birra, ovdamearkka dihte go fitnat olgoriikkas.

Man dávjá erohuskategoriija muittuhuvvo muhtumii rievddada. Dan čájeha norgalašvuođa ovdamearka hui bures. Olmmoš, gii ii leat oaidnit dego norgalaš ja gii lea gámis, lea sevdnjes liikii, dávjá dovdá erohusa norgalaš – ii-norgalaš kategoriija dáfus dan ektui go čuvgesvarat olmmoš gii lea oaidnit dego norgalaš. Dat boahtá ovdan diliin dalle go sus jerrojuvvo lea go son norgalaš – jearaldat mii vilgesvarat olbmuin, ja geat hupmet dárogiela bures, jerrojuvvo hárvvit.

Dát ovdamearka čájeha maid dan mainnalágiin dat, maid atnet leat dábálažžan, ii fuomášuvvo, dehe ii mearkkaš dan, ja baicca dat maid atná leat earáláganin fuomášuvvo. Dát ovdamearka sáhttá maid čájehit dan ahte olbmuid ipmárdus joavkkuid birra rievdá, muhto ahte dat rievdá oalle njozet. Vaikko vel Norgga álbmot leage dain maŋemus 50 jagiin šaddan mihá girjábun, de lea aŋkke nu ahte vilges liikii/vilgesvarat olmmoš adnojuvvo dábálažžan dáppe. Muhto gánske dange atnet dál unnit dábálažžan go ovdal.

Earisteapmi doaibmá sierraládje danne go dat lea dan duohken lea go das sáhka oinnolaš dehe oaidnemeahttun erohusain. Liikeivnni ja sierranas doaibmaváttuid sáhttá bures oaidnit, ja seammás lea dat dakkár erohusat maid dat olmmoš ii sáhte ieš válljet maid oaidná 

Vuogádat ja dahkki

Maid earistandagut mearkkašit servodagas joavkkuide ja indiviidaide, vuolgá das mot guhtege duste dan. Mii sáhttit dadjat juoidá dan birra makkár vuordámušat ja jáhkut leat guhtiige earisteami dáfus servodagas, nu go gámis olbmuin dávjjit jerrojuvvo gos sii leat eret dan ektui go čuvgesvarat olbmuin. Muhto mot guhtege olmmoš duste dan gal rievddada. Seammaládje rievddada maid dat makkár mearkkašumi muhtun joavku laktá dakkár earistandaguide ja mot ovttaskas olbmot ja joavkkut dustejit dan.

Daid maŋemus áiggiid leat mii vuohttán ahte dat sirdása dahkki geahčastahkii, ahte eambbosat beroštit baicca das mainnalágiin ja vugiiguin olbmot dustejit servodaga earisteami daguid. Okta ovdamearka dasa lea Sune Qvotrup Jensena guorahallan nuorra etnalaš unnitálbmotdievdduid Danmárkkus (Jensen 2011). Son lea gávnnahan goabbatlágan vástádusa servodaga earisteapmái; posišuvnnaid kapitaliseren nu go “mii earát” danne go sii gullet dakkár gehtto- ja vearredahkkikultuvrii ja nuppe bealde fas sii geat hilgot mii-sii vuostálasvuođaid ja atnet iežaset gullat dakkár gaskadássái, dakkár juogalágan goalmmát latnjii (third-space).

Ovtta bealde leat servodaga earistanproseassat dakkárat maid servodaga olbmot dovdet ja oaivvildit juoidá dan birra, danne go ii leat obanassiige vejolaš leat neutrála servodaga dievdu-nisson kategoriijade. Buhtes indiviida- dehe dahkkigeahčastat ii atte danne áibbas buori vástádusa earisteami gažaldagaide. Nuppe bealde fas eai dohkket eanas olbmot dakkár ollislaš jurdaga man vuođđun leat ovdagáttut, dehe dakkár mii adnojuvvo “oidnojuvvon” earisteami ektui, ipmirduvvon nu ahte olbmos ii leat makkárge válljejupmi mii guoská earisteami daguide. Ávkkáleamos, go guorahallá earisteami, lea ohcat dakkár dássedisvuođa dán guovtti goabbatlágan oainnuide

Earisteami dásit

Earisteapmi dáhpáhuvvá sierranas servodatdásiin, dain ovttaskas deaivvademiin eará olbmuiguin (mikro), servodaga ásahusaid bokte (meso) ja bajit dásiin; servodatvuogádagas dehe servodagas oppalohkkái (makro).

Bajit dásis – dan struktuvrralaš dásis dehe servodagas ollislaččat – gávdnat earistandaguid hámiid maid mii buohkat dovdat ja mat čuhcet juogaláhkái buohkaide. Dat gusket earenoamážit vealahemiide nugo liikeivdnái, etnisitehtii, oskui ja eallinoidnui, sohkabeallái, seksualitehtii, doaibmaváttuide, seksuála sodjui, sohkabealleidentitehtii- ja dovddaheapmái ja ahkái. Min servodagas lea dáid erohusaid duohken eanet dehe unnit čiekŋalis geažuheamit, dehe láidesteamit, ja mat dávjá bohtet ovdan struktuvrralaš vealaheami hámis. Láidestusat sáhttet sirdásit kultuvrralaš ovddasteapmin, dehe sáhttet jotkojuvvot viidáseappot servodaga ásahusaid bokte (meso-dássi).

Earisteapmi olbmuid gaskkas (mikro-dássi) sáhttá duođaštit earisteami mii lea servodaga dásis, muhto sáhttá maid leat áibbas nuppeládje. Ovdamearkan dan maŋit čuoččuhussii lea go atnet sáni buđet cielossátnin vilgesvarat ohppiid birra. Dat earistahttá vilgesvarat ohppiid joavkodássái, muhto dat ii rievdat servodaga earisteami sevdnjesvarat olbmuid ektui. Seammaládje sáhttá skuvla ásahussan váikkuhit dasa ahte servodaga earisteapmi nannejuvvo, dehe váikkuha dasa ahte seaguha dehe hástala dan dagu. Sáhttá maid iešalddis čuoččuhit ahte skuvllas lea iežas hápmi mot earistanproseassat doibmet, gos ohppiide, geain eai leat nu buorit bohtosat ja leat mášoheamit dehe eai liiko skuvlii, čuhcet earisteami dagut.

Minoritehta ja majoriseren

Minoritehta mearkkaša unnitlohku. Odne adnojuvvo doaba dávjá dihto minoritehtaid birra: joavkkut servodagas mat leat earáláganat go majoritehta, eanetlohku, ja dávjá gullet dasa dovdomearkkat nu go etnisitehta, liikeivdni, sohkabealli, osku, giella dehe kultuvra. Sátni minoritehtaoahppit čujuha dávjá juogo ohppiide geain lea eará eatnigiella go dárogiella dehe sámegiella, dehe ohppiide geain lea sisafárrejeaddji duogáš.

Go mii jurddašit minoritehta nu go ráddjejuvvon joavkun, de lea majoritehta buot earát, sii geain eai leat dat dovdomearkkat mat minoritehtain leat. Majoritehtaálbmogis leat máŋggat čihkkojuvvon sierranas joavkkut ja erohusat maidda biddjojuvvo unnit deaddu, ja mat leat ovdamunnin ovddasteame daid erohusaid mat earuhit sin minoritehtain. Dat govva, ahte majoritehta lea okta joavku, lea maiddái nappo dakkár boađus mii lea vuolgán sániid ja daguid bokte, dat lea juoga maid olbmot hábmejit dehe dahket. Dat lea dagahan dan ahte muhtumat hupmet ahte dat lea eanetlogu hábmen dehe majoriseren, mas vuostebealli lea hábmet unniloguid dehe minoriseren. Maiddái dat govva, ahte minoritehta lea okta joavku, gáibida ahte dan joavkku ollu erohusat eai deattuhuvvo.

Majoriseren ja minoriseren gullet dasa go eanetlohku earista unnitlogu. Majoritehta “mii” definerejuvvo vuostálasvuohtan minoritehta “sii” doahpagii. Muhto dovdomearkkat mat earuhit majoritehta minoritehtas sáhttet maiddái leat dehálaččat minoritehtaid iežaset iešdovdui. Majoritehta ii dávjá oainne daid seamma dovdomearkkaid.

Oahpaheddjiide lea dehálaš dat, ahte eai darvan dan jáhkkui ahte leat guokte ohppiidjoavkku: minoritehta ja majoritehta. Ohppiidjoavku lea girjái, ja fápmodynamihkka daid gaskkas lea dávjá oalle mohkkái. Sihke skuvllas oppalohkái ja ohppiidjoavkkuin leat dynamihkat gos muhtumat biddjojuvvojit dakkár vuolit dehe minoritehta dássái. Oahpaheaddjái lea dehálaš fuobmát daid, hástalit ja botket dakkár dynamihkaid.

Nubbe sohkabealli ja dat eará álbmogat (dárogillii) (https://dembra.no/no/utema/andregjoring-fordommer-og-diskriminering/?fane=om-temaet&trekk=1)

I “Det annet kjønn” fra 1949 viser Simone de Beauvoir hvordan samfunnet er bygget opp om en forestilling om kvinnen som “den andre”. Mannen er det normale, normen som kvinnen avviker fra. Selv om samfunnet er blitt langt mer likestilt enn det var på de Beauvoirs tid, ser vi fortsatt eksempler på at mannen oppfattes som normalen. Det er fortsatt slik at behovet for å beskrive kjønnet til en politiker, prest eller lege oftere dukker opp når det er snakk om en kvinne enn en mann.

Edward Said analyserte hvordan Midøsten og Asia har vært “den andre” for Europa: det som skiller seg fra Europa og som dermed også er med å definere hva Europa er. I boka “Orientalismen” fra 1978 studerte han den europeiske tradisjonen med samme navn: europeiske forskere, forfattere og kunstnere som har beskrevet “Orienten” (Midøsten og Asia). Hovedpoenget hans er at disse framstillingene ikke først og fremst gir bedre innsikt i områdene de beskriver. Tvert imot fremstår de først og fremst som kontraster til Europa, og derigjennom gir de best innsikt i Europa selv. Orienten er ikke framstilt på egne premisser, men som Europas “speil”.

Selve begrepet andregjøring ble introdusert av Gayatri Spivak i 1985, som begrep for nettopp mekanismer knyttet til Europas forhold til sine kolonier. Som Said peker hun på hvordan fremstillingen av koloniene som “de andre” definerer “vi”, det vil si Europa. Samtidig viser hun hvordan andregjøringen også er med å definere de andre – koloniene blir til gjennom kolonimaktenes andregjøring. Hun beskriver altså andregjøring som en dobbel prosess som både definerer kolonimakten og kolonistaten, både “vi” og “de andre”. Ifølge Spivak vil også de kolonisertes selvforståelse preges av denne andregjøringen.

Spivak knytter sammen analysen av andregjøring av kolonistatene og andregjøring av kvinner, ut fra en forståelse av andregjøring som en multidimensjonal prosess. Slik peker tenkningen hennes fram mot det som nå ofte omtales som interseksjonalitet (https://dembra.no/no/sme/utema/rasisme-antisemittisme-og-annen-gruppefiendtlighet/?fane=fatta-birra&trekk=8) (Jensen 2011, s. 65).