Hopp til hovedinnhold
OahpahusresurssatOahpahusdagus
Bihttáspeallobihtát
Doaibma

Bihttáspeallobihtát

Doaimma birra

Mihttu

  • Duddjot reflekšuvnna das ahte juohke olbmos sáhttet leat máŋga gullevašvuođa.
  • Ulbmil lea maiddái ahte oahppit galget buorebut oahpásmuvvat guhtet guimmiideasetguin.

Eanas olbmuin lea gullevašvuohta – dahje dovdet iežaset gullevažžan – máŋgga jovkui, omd.: ovtta oskui, ovtta našuvdnii – dahje muhtomin eanebuidda, iešguđet bearašjoavkkuide, fitnuide, ásahusaide ja sosiála birrasiidda. Eai buot gullevašvuođat leat álo liikka dehálaččat. Gullevašvuođain sáhttá leat iešguđet mearkkašupmi go deaivvada nuppiiguin.

Dán oahpahusbotta vuolggasadji lea Amin Maaloufs identitehtačilgehus, mii lea ahte mis buohkain lea okta identitehta muhto máŋga gullevašvuođa. Jus coggat muhtuma “hiŋgalii” dahje jus mii generaliseret muhtun olbmo ovtta su gullevašvuođaid vuođul, de mii stuoridit dan olbmos dan beali. Dalle eat soaitte šat fuobmát su eará gullevašvuođaid.

Dáinna oahpahusbottain geahččalit buvttihit fuomášumi ja dohkkeheami oahppi iežas ja nuppiid ohppiid máŋgga gullevašvuođain.

Áigi:
30 - 45 min
Joavkosturrodat:
10 - 35

Ráhkkaneapmi

Ráhkkanahte PowerPoint-ovdanbuktima mas lea govva olbmos mii lea čoahkkái biddjon bihttábordinbihtáiguin.

Mállet ovdanbuktimii

Sáhtát geavahit PPT mii lea vuolemusas dán siiddus

Doahpagat

Geahča buot

    Ávžžuhuvvon resurssat

    Čađaheapmi

    Váldooassi

    • 1

      Čájet gova olbmos mii lea bihttáspeallogovvan.

    • 2

      Dáhto ohppiid smiehttat ja čállit iežaset (joavko-) gullevašvuođaid

      omd. valáštallama, bearraša, astoáigehommá, musihkkadoaimma, oskku/eallinoainnu jnv. dáfus.

    • 3

      Dáhto ohppiid buohtastahttit mielohppiin dan maid leat čállán báhpirii.

    • 4

      Geavat reflekšuvdnagažaldagaid dás vuollelis ohppiide ságaskuššanfáddán, juogo dievasjoavkkus dahje smávit joavkkuid mielde.

    Reflekšuvdnagažaldagat:

    • Go doai du mielohppiin buohtastahtiide iežade báhpiriid, fuomášeidde go oktasaš gullevašvuođaid maid eahppi diehtán ahte dudnos leat?
    • Fuomášat go dakkár dáhpáhusa mas okta du gullevašvuođain šattai deháleabbon go du eará gullevašvuođat? Ledjet go don ieš dat guhte deattuhit ovtta gullevašvuođa ovdalii nuppiid, vai ledje go earát geat dan dahke? Lei go dat positiiva vai negatiiva vásáhus dutnje?
    • Jáhkát go ahte máŋga gullevašvuođa sáhttet «ivnnehuhttit» dahje «álmmehuhttit» min, dahje oaivvildat go don ahte mii šaddat baicca «ivdnábun» ja eanet máŋggabealagin, dahje goappašiid?
    • • Dat govahallan ahte buohkat dihto joavkkus leat ovttalágánat, dahje ahte buohkain dihto joavkkus leat seamma oaivilat, ráddje min ipmárdusa eará olbmuin. Leat go don goasse dovdan ahte eará olbmot leat “lássen” du ovtta áidna gullevašvuhtii? Jus leat dan vásihan, leigo dat ortnegis vai ii?
    • Go árvvoštallá nuppi olbmo ovtta áidna gullevašvuođa dahje mihtilmasvuođa vuođul, de sáhttet maiddái ovdagáttut čuožžilit. Ovdagáttut sáhttet veahkkin olgguštit earáid servvolašvuođas eret (marginaliseret nuppiid). Leatgo dus dasa ovdamearkkat?

    Reflekšuvdnagažaldagat loahpas:

    Buot oahppit skuvllas gullet iešguđet luohkáide (dahje joavkkuide) skuvllas.

    Du gullevašvuohta luohkkái dahje jovkui sáhttá leat nanus dahje rašši: Don sáhtát dovdat ahte du luohkká lea deháleamos joavku dutnje skuvllas, dahje soaittát dovdat nannoset gullevašvuođa ohppiide eará luohkáin (joavkkuin).

    Mii lea buorre dahje heitot dainna ahte dovdá nana dahje unnán gullevašvuođa iežas luohkkái (jovkui)?

    Tips til gjennomføring
    • Ut fra tiden som er til rådighet og elevenes modenhetsnivå, velg ut spørsmål fra listen ovenfor.
    • For barnetrinnet anbefales at læreren styrer interaksjonen og tilpasser spørsmålene til elevenes nivå.
    • Bruk gjerne andre spørsmål hvis erfaringen tilsier at ett eller flere eksempler som er brukt ovenfor, vil være følsomme for enkelte elever.