Hopp til hovedinnhold
Oahpahusoassi

Cielossátnemuorra

Oasi birra

Mihttu

  • Guorahallat cielossániid geavaheami, guđet ovdagáttut sáhttet leat duogábealde ja makkár váikkuhusat cielossániid geavaheamis sáhttet leat.

Opplegget er en bearbeiding av et undervisningsopplegg hentet fra Keen, Ellie/ Georgescu, Mara, Europarådet/ Det Europeiske Wergelandsenteret (2014). Bookmarks – en håndbok for forebygging av hatprat på nettet gjennom menneskerettserklæringen. Oslo.

Ráhkkaneapmi

Láste vulos olggusčálamálle ja čális olggus juohke joavkkui. Olggusčálamálle gávdnat vuolábealde.

FiilaDokumeanta

Skjellsordtreet utskriftsmal

Čađaheapmi

Álgu

Čilge ahte mis buohkain lea iešguđetlágan ipmárdus sániin ja giellageavaheamis ja ahte mii sáhttit reageret iešguđet láhkái áššiide maid dadjet, leaš dál njulgestaga midjiide oaivvilduvvon dahje juoga maid mii gullat earáid dadjame guhtet guoibmáseaset.

Álgun hárjehussii sáhttá maiddái čájehit Norsk folkehjelp searvvi smávva oanehisfilmmaid: geahča ovdamearkka dihte YouTube: “cielossánit – homo”.

Čájet «váttisvuođamuora» ja muital ohppiide ahte sii galget bargat joavkkuin identifiseret muhtun duogážiid, sivaid ja ovdahistorjjáid mat dagahit ahte olbmot cielahit. Dasto galget sii maiddái identifiseret maid cielaheapmi dagaha movt dat váikkuha. Sáhtát maiddái atnit ovdamearkka govvidit dan dárkilit.

  • «Ruohttasiidda» guoski: Dás guorahallojuvvo vástádus gažaldahkii: Manne dat dáhpáhuvvá? Mii lea duogážin go juste dát sátni geavahuvvo cielossátnin?
  • «Ovssiide» guoski: Dás guorahallo vástádus gažaldahkii: Mii sáhttá geavvat cielaheami boađusin? Movt sáhttá dat čuohcit buohkaide geat gullet dan, oanehis áiggi dahje guhkes áiggi vuollái.

Váldooassi

  • 1

    Juoge ohppiid joavkkuide, ja atte bargoárkka mas lea muorra juohke jovkui

    Arbeidsark - skjellsordtreet

    FiilaDokumeanta

    Fordomstreet utskriftsmal

  • 2

    Vállje ovtta cielossátni

    Vállje cielossániid listtus vulobealde dahje iežat ovdamearkka mii lea earenoamáš áigeguovdil du luohkkái/skuvlii, ja siđa ohppiid čállit cielossáni dan feltii mas muora «ruohtas» lea. Molssaevttolaččat sáhttá iešguhtege joavku bargat iešguhtege cielossániin. (Oahppit sáhttet maiddái gávdnat iežaset ovdamearkkaid cielossániide maid dihtet.)

    Hárjehusas sáhttá atnit čuovvovaš ovdamearkkaid cielossániide. Ovdamearkkain lea iešguđetlágan duođalašvuođadássi, ja dat veahkehit smiehttat man guhkás dat maid mii dadjat ollá vaikko eat leatge dihtomielalaččat dan hárrái.

    a) Fuorrá á) Homo b) Biro jalla c) Helveha juvddálaš

    d) Mongo e) Biro sápmelaš f) Helveha gearjideaddji

    g) Muslimaneavri h) Duotna

  • 3

    Dáhto dasto ohppiid ollašuhttit nu olu «ovssiid» ja «ruohttasiid» go nagodit.

    Jus sii gávdnet eanet «ruohttasiid» dahje «ovssiid» go leat fealttat árkkas, sáhttet sii tevdnet eanet fealttaid viiddidit muora. Sii sáhttet govahallat ahte cielossátni geavahuvvo sosiála mediain dahje ahte soames lea dadjan dan luohkkálanjas, friddjaminuhtas dahje eará oktavuođas. Sii sáhttet gávdnat váikkuhusaid mat čuhcet eanebuidda go sutnje alcces gii cielaha ja sutnje gii cielahuvvo, nugo ovdamearkka dihte sidjiide geat gullet, sin geat lohket dan sosiála mediain ja nu viidáseappot.

  • 4

    Atte joavkkuide sullii 15 min. gárvvistit iežaset muora

Loahpalaš guorahallan

  • 1

    Digaštallet dan maid oahppit leat gávnnahan ovttas

    Jus oahppit eai leat fáhten deaŧalaš sivaid dahje váikkuhusaid, sáhttá lea juonalaš jearrat buriid gažaldagaid vai sii jurddašišgohtet vel guhkkeliidda.

  • 2

    Jávkat muhtun ruohttasiid ja dollet jurddariđu vugiid birra gieđahallat daid.

    Jus oahppit ovdamearkka dihte leat identifiseren «mii dadjat dan leaikkas» duogážin, sáhttá jearrat gažaldaga lea go sáddejeaddji smiehttan maid son lea oaivvildan dainna maid dajai vai ii, sáhttet go dán lágan jozzideamis leat jurdilmeahttun váikkuhusat vuostáiváldái, ja digaštallat gávdnojit go eará vuogit dádjut guhtet guimmiineamet.

  • 3

    Oahppit sáhttet váccašit ja geahččat eará joavkkuid muoraid

    Fuomášit go muhtun miellagiddevaš erohusaid muorain? Čoahkkáigeassun sáhttet digaštallat čuovvovaš gažaldaga:

    • Ledje go eanet váikkuhusat go vurde? Movt molsašuddet cielossániid duođalašvuođaceahkit? Mearkkaša go maidege váikkuhussii? Muital vejolaš váttisvuođaid dahje digaštallamiid birra joavkkuid siskkobealde.
    • Jáhkkibehtet go smiehttat cielossániid duogáža ja váikkuhusaid birra earáhuhttit movt mii geavahit daid? Sáhttá go dakkár smiehttanvuorru veahkehit reageret go deaivida dakkár cealkámušaid, dahje veahkehit vuosttaldit daid?