Hopp til hovedinnhold
OahpahusresurssatOahpahusdagus
“Buot maid mii juogadit”
Oahpahusoassi

“Buot maid mii juogadit”

Oasi birra

Mihttu

  • Hárjehallan galgá oažžut smiehttat stereotypiijaid ja ovdagáttuid birra.

Dán hárjehusa vuolggasadji lea dánskka reklamefilm man namma lea “Buot maid mii juogadit”. Filmma fidne dánskkagillii dahje dahje eaŋgalasgillii. Hárjehus lea ovdánahtton suokkardan dihte ja šaddan dihte dihtomielalaš joavkomekánismmaid ja stereotypiijaid hárrai, movt olbmot hiŋgalastet iežaset ja earáid. Jus áigu hárjehusa čađahit individuálalaččat, de sáhttá geavahit guorahallangažaldagaid čálalaš bargun, dahje luohkkálatnjadoaibman. Vulobealde lea čilgehus movt hárjehusa sáhtta čađahit luohkkálanjas, ja maiddái evttohusat movt geavahit dan ruovttuoahpahusas.

I øvelsen trenger ikke elevene dele egne gruppetilhørigheter og vi anbefaler ikke at filmen brukes som modell for rollespill med elevene. Personlig identitet kan være sårbart for elevene, og øvelsen er lagt opp for å kunne samtale om temaene med en viss distanse.

Áigi:
30 - 60 min
Joavkosturrodat:
5 - 35

Ráhkkaneapmi

Mii ávžžuhit oahpásmuvvat Youtube filbma-bihttáiguin ovdagihti oahpahussii.

Čađaheapmi

Innledning

Čájet/gehččet filbmabihttáža “Buot maid mii juogadit” (YouTube, TV2 Danmárkku máidnosa).

Bivdde ohppiid/Studeanttaid juogadit iežaset álgojurdagiid man birra dát video lea. Geahččal dasto ovttas ohppiiguin/ studeanttaiguin gávnnahit definišuvnna cealkámuššii “hiŋgalastit olbmuid". Ráhkadehket ovdamearkka dihte jurddakártta ovttas távvalii. Geavat ovdamearkkaid, ja siđa sin buktit iežaset ovdamearkkaid

(Oanehis ja álkis čilgehus mat stereotypiijat leat, geahča omd. NDLA (NDOA) dás.)

Evttohus movt čađahit ruovttubargun:

Elevene/studentene kan forklare uttrykket “å sette folk i Oahppit galget čilget cealkámuša “hiŋgalastit olbmuid” iežaset sániiguin, nuorat oahppit sahttet vejolaččat ohcat čilgehusaid interneahtas. Sii sáhttet dasto bargat váldooasi bargobihttá, ja vástidit guorahallangažaldagaid individuálalaččat. Jus luohkás leat digitála ovttasbargolávddit ola muttos, sáhttá oahpaheaddji láhčit dili juogadit chatas/ovttasbargolanjas.

(Oanehis ja álkis čilgehus mat stereotypiijat leat, geahča omd. NDLA (NDOA) dás)

Hoveddel

  • 1

    Bivdde ohppiid/studeanttaid árkii tevdnet olu gierdduid (dahje hiŋgaliid). Bivdde sin jurddašit guđiid hiŋgaliidda sis alddiineaset, dahje earáin skuvllas, olbmuin lagas birrasis dahje stuorra servodagas lea álki bidjat earáid, ja čállit dan. Bivdde sin suokkardit leago nu ahte mii jáhkkit ja jurddašit olu olbmuid birra geaid “hiŋgalastit”, vaikko eat duođaid dovddage sin.

  • 2

    Juoge ohppiid/studeanttaid joavkkuide ja dáhto sin buohtastahttit dan maid leat čállan árkkaidasaset. Guđiid ovttaláganvuođaid ja erohusaid gávdnet sii? Bivdde sin guorahallat jáhkket go sii ahte ovttaskas olbmot duođas heivejit hiŋgaliidda. Nappo, heivejit go min govahallamat joavkkuid birra duođaid duohtavuhtii? Heivejit go soapmásiidda, buohkaide dahje eai oktiige oppanassiige?

  • 3

    Čilge doahpaga stereotypiija jus dat ii leat oahpis ovdalaččas. Huma ohppiiguin/ studeanttaiguin movt stereotypiijat álkidahttet duohtavuođa eaige vuhtiiváldde erohusaid joavkkuid sikkobealde.

Avsluttende refleksjon

Suokkar ovttas ohppiiguin/studeanttaiguin jođihettiin iski ságatallama man vuođđun leat čuovvovaš (dahje sullasaš) jearaldagat:

  • Makkár dovdu lea hiŋgalastot?
  • Sáhttá go olbmuid hiŋgalastin eastadit earáid friddjavuođa? Jus nu movt?
  • Sáhttá go olbmuid hiŋgalastin ráddjet min iežamet?
  • Manne lea mis álki hiŋgalastit earáid?
  • Mii sáhttá leat sivvan ahte generaliseremat dahje stereotypiijat dávjá leat váddásat fuomášit dahje rievdadit?
  • Lea go vejolaš heaitit olbmuid hiŋgalastimis? Lea go mihttomearri dahkat dan unnit? Jus nu manne?
  • Movt sáhttit mii jurddašit jus hálidivččiimet garvit dupmemis olbmuid ovdal go dovdat sin?
  • Maid mii sáhttit dahkat eastadit dahje doadjit ovdagáttuid gaskal joavkkuid (roikkáid,)?
  • Mii sáhttá min oažžut geahččagoahtit hiŋgaliid meattá ja oaidnit olbmuid sierranas individan?
  • Guđet doaimmat dahje dagut sáhttet dagahit oktavuođa ja oktasašvuođa joavkkuid rastá?