Hopp til hovedinnhold
OahpahusresurssatOahpahusdagus
Cielossánit ja negatiiva giellageavaheapmi
Oahpahusoassi

Cielossánit ja negatiiva giellageavaheapmi

Oasi birra

Mihttu

  • Suokkardit sivaid ja váikkuhusaid negatiiva giellageavaheamis. Dihtomielalašvuohta iežas mearkkašumi birra dasa mii lea dohkálaš giellageavaheapmi luohkás.

Dán hárjehusa vuođđun leat cielossánit ja giellageavaheapmi, sihke verbálalaččat ja rumašlaččat, mat juo lea dábálaččat ohppiidjoavkkus. Garvve ohppiid dovddiideames cielossániide maid eai juo dovdda, ja heivet bargobaji ohppiid dárbbuide.

Ráhkkaneapmi

Printe ja juge olggus bargoárka oahppiide

Skjellsord arbeidsark

FiilaDokumeanta

Skjellsord og språkbruk arbeidsark

Čađaheapmi

Álgu

Álgge ságastallamiin dan birra movt giella sáhttá váikkuhit midjiide sihke positiivvalaččat ja negatiivvalaččat, ja muital luohkkái ahte dál dii galgabehtet bargat giellageavahemiin mii sáhttá soardit. Čielggat njuolggadusa doallat ságastallama obbalažžan, vealtta sivahalli cealkimiid mat gudnehuhttet eaŋkilohppiid, omd. «[namma] láve dávjá lohkat…» ovdal go dii joatkibehtet.

Hála guđet cielossánit ja eará negatiivvalaš giellaovdanbuktimat (sihke verbála cealkagat ja rumašgiella) leat geavahusas luohká dahje skuvllas. Ráhkat áinnas jurddakártta, digitála sátnebalvva dahje čále ovdanbuktimiid post it-lihpuide ja heŋge távvalii.

Váldooassi

Oahppit galget dál bargat viidáseappot bargoárkkain individuálalaččat, bárralaga dahje joavkkuin.

Divtte juohke joavkku/bargat ovttain gielalaš ovdabuktiimiin.

Divtte ohppiid bargat bargoárkkaid jearaldagaiguin . Muittut sin bisuhit ságastallama obbalažžan. Ráhkat áinnas málle ovttain ovdanbuktimiin dievas luohkás. Vuolit ceahki luohkát sáhttet dahkat olles hárjehusa ovttas.

Loahpalaš smiehttamušat

Háleštehpet ovdanbuktimiid birra dan vuođul maid oahppit leat vástidan bargoárkkain. Čielggat maid dat sánit mearkkašumiid maidda oahppit leat eahpesihkkarat. Jeara čuovvolangažaldagaid mat diktet sin smiehttat viidáseappot giela váikkuhusa birra ja sin iežaset rolla dan dohkkehuvvon dadjamis luohkás.

  • Dahká go giellageavaheapmi juoidá sáddejeddjiin maiddái? Mii dáhpáhuvvá muinna go mun anán daid sániid?
  • Leago go mus mihkkege ovddasvástádusaid jus in goassege geavat sániid ieš? Guđe láhkái sáhtán mun váikkuhit luohká giellageavaheapmái?
  • Lea go vealla ovdabuktimiin? Lea muhtumat duođaleappot go earát? Manne? Naba rumašgiella (ovdamearkka dihte geahčastat, čalmmiid jorgun, olggiid lovttohallat)?
  • Gokko manná rádji mii lea ortnegis ja mii ii leat ortnegis dadjat min luohkás? Movt galget mii hupmat guhtet guimmiideametguin ja guhtet guimmiideamet birra? Ákkas oaiviliid. Čállet áinnas muhtun čuoggáid ovttas mat sáhttet leat luohká giellanjuolggadusat.

Viidáset bargu

Áigeguovdilis resurssat

relatedLessonPlans

relatedArticles

relatedResources