Hopp til hovedinnhold
Fáhkatevsta ja almodime Fáhkaartihkkala
Vihtta oajvvadusá gåktu åhpadit álggoálmmugij ja nasjåvnålasj unneplågoj birra
Oajvvadusá ja bagádallam

Vihtta oajvvadusá gåktu åhpadit álggoálmmugij ja nasjåvnålasj unneplågoj birra

Tiemá

  • Pedagogogihkka ja didaktihkka

Ájádalá fágaj rastá ja åbbålattjat

Máhttá ávkken fágaj rastá barggat vaj sámij ja nasjåvnålasj unneplågoálmmugij histåvrrå giehtadaláduvvá sajájduvvam oassen aktisasj subttsasis Vuona histåvrå ja sebrudagá birra. Akta vejulasj vuohke gåktu giehtadallat sámijt ja nasjåvnålasj unneplågoálmmugijt sierra tiebmán, máhttá liehket jut subtsas unneplågoálmmuga ja politihkka mij sijá vuosstij la tjadáduvvam. Dá li tiemá ma ájn båhti vuojnnusij iesjguhtik åsijn Vuona histåvrås sebrudakfágan ja histåvrån. Jus åhpadus sámij ja nasjåvnålasj unneplågoálmmugij birra sjaddá sierra dahkamussan tijmmapládnaj, de máhttá liehket vájvve gå sjaddá duodastussan jut unneplågoálmmuk li “då iehtjáda” mij vas máhttá buktet jut gátto ma juo gávnnuji nammaduvvam juohkusij vuosstij, nanniduvvi.

Moattebelakvuohta l luondulasj, ja divna ulmutjijn li ienep gå akta identitiehtta

Gå moattebelakvuodajn ja identitiehtajn barggá, de rahpá dat máhttelisvuodav hárjjidallat oahppijt ájádallat lájttálisát ja ådå láhkáj. Avta juohkusa sissŋelin jali aj juohkusij gaskan, gávnnu agev edna moattebelakvuohta. Danna l aj moattebelakvuohta gåktu ulmusj ietjas dádjat. Iesjguhtik biele mijás sjaddi ájnnasa iesjguhtiklágásj dilijn. Dat gåktu álggoálmmuga ja nasjåvnålasj unneplågoálmmuga gåvviduvvi duola degu oahppogirjijn, ij soajte agev iejvvit liehket sæmmi gå dat majt akta oahppe dåbddå, gut la sábme jali muhtem nasjåvnålasj unneplågoálmmugij gullu. Gåktu giehttu juohkusij ja juogostjanástagá birra, máhttá dåbddut luovvijiddjen gå åhpadiddje dættot moattebelakvuodav avta juohkusa sissŋelin. Duola degu: Vájku akta njuolgadus juvdávuodan javllá gå tjuovvu kosher (juvdá bårråmnjuolgadusá ma subtsasti makkir biebmojt la loahpe bårråt), de li dåssju nágin gallegasj juvdá Vuonan gudi tjuovvu divna dájt bårråmnjuolgadusájt.

Kultuvrra l dynámalasj stuorrudahka

Lisj dávk gássjel dádjadit vuojnov ja tjiegŋalisvuodav kultuvralasj gåvåjn maj iesj ij la bajás sjaddam. Hásstalus la dat gå vájlluji máhttelisvuoda ådå láhkáj ájádallat. Jus guhkálasj kultuvrraåvdåstime aneduvvi aktijvalattjat symbåvllån avta juohkusa dåbddomerkajda, de máhttá dat buktet stáhtalasj åvddånbuktemijt ja stereotihpalasj dádjadusájt. Gå lássi jali stirdot kultuvralasj åvddånbuktemijt muhtem lágásj dabrraham oassen muhtem juohkusijda, de ulmutjijda vatteduvvi dåbddomerka unneplågoálmmugijs maj sij ietja e agev ietjasa identifisieri. Duola degu åvdåsti miehttsesuobmelattja dav maŋemus stuora boalldemednambarggokultuvrav Euråvpån, ja dát æládusvuodo máhttá tjielggit manen juogos Østlánndaj årruj 1600-lågon. Dát iellemvuohke l oassen moaddásij juogosidentitiehtas, valla ájnas la dættodit jut boalldemednambarggo ij la dåjmaduvvam moatte tjuode jahkáj, danen ij la dát æládusvuodo desti nav ájnas identitiehttadåbddomærkka moaddásijda dálásj ájge.

Liege várrogis váj aktugasj oahppev dagá muhtem juohkusa åvdåstiddjen

Europaráde rámmakonvensjåvnnå vaddá duola deguulmutjijda gejn la álggoálmmukstáhtus jali nasjåvnålasj unneplågoálmmukduogásj suoddjimav nuppástime vuosstij. Danna tjuodtju juohkka ulmusj guhti álggoálmmugijda jali nasjåvnålasj unneplågoálmmugij gullu, iesj galggá bessat válljit sihtá gus dakkárin giehtadaláduvvat. Jus oahppe gejn la unneplågoálmmuga duogásj sihti subtsastit ietjasa birra klássalanján, de máhttá dat liehket boanndudahkan gájkajda. Valla identitiehtta máhttá liehket priváhtta ja dåbdojda guosskat, ja galggá liehket várrogis jáhkket jut divna oase oahppij identitiehtas li dakkára majt sihti rahpasit juogadittjat ietjá oahppij. Jus oahppe iesj álgat ságav, de máhttá oahppe åvddån buktem aj ådå ájádusájt båktet, gå juohkusa moattebelakvuohta dættoduvvá åhpadusá baktu. Duola degu ij máhte åhpadiddje liehket sihkar jut sáme oahppe máhttá buktá sámástit jali jut tjanádum le kultuvra åvddånbuktemijda degu slávggáj ja gápptáj.

Ij aktak aktugasj ulmusj åvdåsta ålles histåvråv ij avtak juohkusa identitiehtav

Histåvråv, dálásj ájgev, identitiehtav ja tjanástagáv máhttá moatte láhkáj gehtjadit. Akta aktugasj ulmusj ij máhte iehtjádij åvdås definierit majt merkaj nágin unneplågoálmmugij gullut. Jus vállji ålggolis viedtjat åvdåstiddjijt sámij jali muhtem nasjåvnålasj unneplågoálmmuga birra giehtotjit, de máhttá moattebelakvuohta vas dættoduvvat gå mujttádahtte ahte gávnnuji ienep gå akta organisasjåvnnå aktugasj unneplågoálmmugijn ja jut iesjguhtik ulmutjijn la iesjguhtiklágásj vuojnno juohkusa histåvrråj, dåbddomerkajda ja majt dat merkaj gullut nasjåvnålasj unneplågoálmmugij jali sábmen liehket.

Divna nasjåvnålasj unneplågoálmmugij ulmutja li Vuona stáhtaviesáda

Lisj dávk jærmálasj jut åhpadus dahká tjielggasin jut sihke sáme ja nasjåvnålasj unneplågoálmmuga li Vuona stáhtaviesáda. Vuona nasjåvnålasj unneplågoálmmugijn la tjanástahka rijkkaj mij la binnemusát 100 jage maŋus, sámijn diedon vil guhkep. Gå dájna l ållu tjielgas, de navti máhttá boastodádjadusájt hieredit, duola degu jus oahppe segadi Vuona rom-álmmuga gålgge rom-álmmugijn (gudi li ietjá rijkaj stáhtaviesáda). Rasisstalasj guotto álggoálmmugij ja nasjåvnålasj unneplågoálmmugij vuosstij máhttá aj vuojnnusij boahtet degu moallánahkkojn jut “gáhtut ålgus dát rijkas” jali “mannit ruopptot dåhku gåsstå bådijda”.