Hopp til hovedinnhold
Faageteeksth jïh bæjhkoehtimmiehFaagetjaalegh
Daaroedehtemepolitihke jïh saemien vuestievaestiedasse
Faageteekste

Daaroedehtemepolitihke jïh saemien vuestievaestiedasse

Ovrehte tjuetie jaepieh 1850 raejeste nöörjen byögkeles politihke lij saemieh edtjin assimileereme sjïdtedh nöörjen årroji sïjse daaroedehtemen tjïrrh. Daesnie daam histovrijem åehpiedehtebe, åvtelen lïhkebe vuartasjibie guktie saemieh leah vaestiedamme jïh vuastalamme daam politihkem. Juktie tsiehkiem saemiej, daaroej jïh nöörjen staaten gaskem guarkedh daanbien, lea vihkele daam histovrijem damtedh.

«Daaroedehtemepolitihke»

Jalhts vihkeles dotkeme daaroedehtemepolitihken jïh konsekvensi bïjre destie fååtese,daajroe saemiej bïjre mah aktem tjarke assimileeremepolitihkem dååjrin, bieline sjïdteme daajbaaletje nöörjen histovrijistie.

Jupmeles misjovnebarkoe lij jarngesne assimileeremepolitihkesne.


Jupmeles misjovnebarkoe lij jarngesne assimileeremepolitihkesne mij varke sjugniehtovvi 1800-låhkoen. 1850-jaepiej åvteli lij akte ambivalente vuajnoe saemien kultuvrese jïh gïelese. Vihkeles fåantoe lij gaskese saemiejgujmie uvtemes lij vïedteldihkie jupmeles bïevnesebarkose. Mearan naakenh jeehtin lij daerpies saemide gaavnedidh jïjtsh premissine jïh jïjtsh institusjovnh tseegkedh saamastallije lohkehtæjjide jïh misjonææride, jeatjebh jeehtin ööhpehtimmie byöri nöörjengïelesne årrodh. 1840-jaepieh doekoe aktem vielie restriktijve vuajnoem eevtji åtnoen bïjre saemien jïh soemen gïeleste ööhpehtimmesne jïh saerniedimmesne, jïh 1851 raejeste Stoerredigkie beetnegh dåarjoeji mah edtjin nöörjenööhpehtimmiem jïh bïevnesebarkoem lissiehtidh Finnefoenten tjïrrh. Maahta Finnefondem vuejnedh goh aalkoe daaroedehtemeprosessese saemiej jïh kveenaj vööste. Politihke joekoen eadtjohke jïh systematihkeles sjïdti 1870-jaepiej raejeste (Bakken Larsen 2012).

Assimileereme goh sivilisasjovneprosjekte


Jalhts lea assimilieeremekrïevenasside joekoen gïelese jïh kultuvrese ektiedamme, territorijelle krïevenassh jïh ovmessie jielemeïedtjh saemiej jïh stoerreseabradahken gaskem lin akte vihkeles sisvege gaavnedimmesne göökte joekehts kultuvri gaskem 1900-låhkoen aalkoelisnie (Lien 2011). 1900-låhkoen aalkoelisnie assimileeremegyhtjelasse akte politihke sjidti mij gaajhkem feerhmi, mij jielemen, gaskesadtemen jïh vaarjelimmien vööste stuvresovvi. Råajvarimmieh mah edtjin jieledem daajbaaletje darjodh ulmine utnin daaroedehtedh jïh integreeredh. (Bakken Larsen 2012).

Saemieh vueliehkåbpoe naeline jïh eatnemeåålmeginie vuajnalgi, jïh dan åvteste daaroedehtemeprosesse sivilisasjovneprosjektine vuajnalgi.

Saemieh vueliehkåbpoe naeline jïh eatnemeåålmeginie vuajnalgin, jïh dan åvteste daaroedehteme sivilisasjovneprosjektine vuajnalgi (Selle jienebigujmie 2015).Evtiedimmie daajbaaletje Nöörjeste unijovneloetemen mænngan ij lij ajve ekonomeles jïh politihkeles tsiehkiej bïjre, men jeenjemasth aaj vååjneme goh sosijaale jïh nasjonaale prosjekte. Nasjovnebigkemeideologijen våarome lij premisse ektie kultuvren bïjre juktie dam sisnjelds sïemesvuekiem nænnoestidh: akte åålmege, akte nasjovne, akte gïele. Ulmie assimilieeremeråajvarimmiejgujmie dan åvteste ij lij ajve gïeleldh karakteereste, men aaj kulturelle. Saemieh edtjin «hijven daarojne» sjïdtedh, jïh dan gaavhtan saemiej sisnjelds sïemesvuekie jïh identiteetedomtese tjoerin gaarvanidh (Niemi 2017).

Myövhkedehteme assimilasjovnepolitihkeste mubpien veartenedåaran mænngan


Akte illedahke mubpien veartenedåaran mænngan lij tyskerh lin jeenjemes destie eerjeme mij meehti årroji etnihkeles maadtoen bïjre måjhtajehtedh. Stoerre bielieh Finnmarhkeste jïh Romseste lin eevre slahtjegamme. Bigkemisnie dåaran mænngan sïjhtin orre seabradahkem sjugniedidh: Lissiehtamme fasseldimmie edtji sjïdtemem jïh ræjhkoesvoetem sjugniedidh kombinasjovnesne hedtieideologijine mij edtji vuestiebielieh klaassi gaskem, jïh etnihkeles vuestiebielieh båarhte vaeltedh. Dïhte orre båetijen aejkien visjovne idtji åvtetje aejkien aerpievuekieh tjeekh, jïh saemiej kultuvre jïh jieledevuekie dan åvteste vuajnalgi goh primitijve jïh vuelehke aarvoem utni. Seabradahkesolidariteete edtji seamma reaktah gorredidh - ekonomeles, sosijaale jïh etnihkeles. Båetijem aejkiem utni goh dilemma etihkeles ektiedimmien jïh jolle jieledestandarden gaskem (Bakken Larse 2012)

Seamma tïjjen naan aareh væhtah vuajna assimileeremepolitihke myövhkebe sjædta. Gosse NRK Nöörjen Saemieradijovem tseegki 1946 dellie dïhte vuesehte staate jïh såemies aktöörh lin vuajnoem saemide jarkelamme. Saemien radijovesaadtegh tseegkedh ij lij ajve akte vietseles dahkoe, men edtji dïenesjinie saemide årrodh sijjen barkosne sijjen nuepieh seabradahkesne bueriedidh (Vorren 1956).

Jalhts åejvieladtjh idtjin assimileeremepolitihkem byjjeslaakan jåerhkieh, aajkoeh jïh vierhkievierhtieh guhkiebasse jåerhkiejin.

Jalhts åejvieladtjh idtjin assimileeremepolitihkem byjjeslaakan jåerhkieh, aajkoeh jïh vierhkievierhtieh guhkiebasse jåerhkiejin dovne skuvlesne jïh jeatjah seabradahkesuerkine. Vuesiehtimmien gaavhtan skuvleinstrukse jaepeste 1898, mij daaroedehtemepolitihkem striengkiesåbpoe darjoeji, jåerhkieji eevre 1963 raajan, jïh illedahke politihkeste lij buajhkoes gellie luhkiejaepieh mænngan.

Alta-aamhtese

Idtji naan tjïelke gæmhpoe nöörjen åejvieladtji politihkine saemiej vööste sjïdth åvtelen Alta-aamhtesen mænngan. Åejvieladtji nænnoestimmie bigkemen bïjre Alta-Guovdageaidnujeanoste lea dïhte faamoebigkemeprosjekte nöörjen histovrijisnie man bïjre jeenjemes strijreme. Vigkie vuastalimmine eelki voenges årroejijstie jïh eatnemevaarjelimmieorganisasjovnijste aareh 1970-låhkoen, men gyhtjelassine sjïdti aalkoeåålmegi reaktaj bïjre. Jalhts jeenjesh gïrrin Stoerredigkie bigkemem nænnoesti1aktede 110 meetere jolle deepmesjimmeste Sávčusne 1978.

Vigkie vuastalimmine eelki voenges årroejijstie jïh eatnemevaarjelimmieorganisasjovnijste, men minngemes gyhtjelassine sjïdti aalkoeåålmege reaktaj bïjre.

Giesien 1979 Folkeaksjonen mot utbygginga av Alta-Kautokeinovassdraget hoksi bigkemebarkoe tjöödtjesti aktem boelhkem. Golken seamma jaepien dåehkie saemijste låavthgåetiem Stoerredigkien ålkolen tseegki jïh krïevi bigkeme tjöödtjesti. Gosse reerenassen vaestiedasse negatijve sjïdti, saemieh nielkiestreejkem eelki. Seamma tïjjen goh gïrremh jïh demonstrasjovnh lin juhtieminie, saemien organisasjovnh pryövin nöörjen åejvieladtjigujmie rååresjidh.

Vihkeles faktovre barkoe lissine jåerhkieji gaskenasjonaale daltesisnie, involveereme FN-systeemine jïh gaskenasjonaale aalkoeåålmegeorganisasjovnigujmie. Nöörje tjarke laejhtemem ålkoelaantesne åadtjoeji sov gïetedimmien gaavhtan saemijste, jïh ij goh unnemes joekehtsen gaavhtan gaskem Nöörjen vuajnoe aalkoeåålmegeaamhtesidie gaskenasjonaale jïh vuajnoe hïejmebaanesne.

Dååjrehtimmiej gaavhtan Alta-aamhtesijstie nöörjen åejvieladtjh damtin lij stoerre haesteme saemide gïehtjedidh jïh stuvredh, seamma tïjjen goh åejvieladtji såaltje gaskenasjonaale sijjesne geahpani. Dan åvteste nöörjen åejvieladtjh vuarjasjin lij daerpies saemien saemien organisasjovnigujmie rååresjidh jïh gaskesem utnedh dejgujmie. Saemiereaktamoenehtsen voestes juvnehtimmie 1984 jïjtse maadthlaakenjoelkedassen bïjre saemiej reaktasijjien jïh representatijve orgaani bïjre, aalkovinie sjïdtin dïsse maam daan biejjien damtebe goh Saemiedigkie. Gosse Nöörje ILO-konvensjovnem nr 169 jaepien 1990 vuelietjeeli, goh voestes jïh daan mearan aajnehke laante Noerhtelaantine, saemieh byjjes jååhkesjimmiem åadtjoejin jïh reaktah aalkoeåålmeginie åadtjoejin nöörjen åejvieladtjijste.

Saemieh goh histovrijes aktöörh

Saemiepolitihke ij leah ajve saemiej bïjre, men saemieh saemiepolitihkine gïehtelieh jïh leah dejnie gïehtelamme. (Bjerkli jïh Selle 2015). Daan gåhkese såemies voerkesvoete saemiej bïjre gååvnesieh goh histovrijes aktöörh, lea daajroem daamtaj göökte aamhtesidie ektiedamme: Guovdageaidnu-stujmie 1852 jïh Alta-aamhtese. Gåabpegh heannadimmieh joekehts ektiedimmiem assimileeremepolitihkese utnieh: Guovdageaidnu-stujmien mænngan assimilieeremeråajvarimmieh tjerkebe sjïdtin, mearan maahta Alta-vigkiem vuejnedh goh aalkoe galhkuvasse nöörjen åejvieladtji tjarke politihkese saemien jarngedajvine.

Saemiepolitihke ij leah ajve saemiej bïjre, men saemieh dejnie gïehtelieh jïh leah dejnie gïehtelamme.

Mearan Guovdageaidnu-stujmie lea åehpies sov vædtsoes heannadimmiej gaavhtan jïh Alta-vigkie aktivismen, demonstrasjovni jïh sivijle neahkoevoeten tjïrrh, akte unnebe åehpies men vihkielåbpoe bielie gååvnese saemien vuastalimmine assimilieeremedeadtoven vööste.

1905 goh aalkoevåarome saemiepolitihkeles mobiliseeremasse

Jienebh dejstie aareh saemien aktivistijste lin akademihkerh: lohkehtæjjah, studeenth jïh medijaalmetjh. Jienebh dejstie saemien aktöörijste skuvlevierhkesne barkin, dej lij ööhpehtimmie mij hoksi sïejhme daajroem vedtedh nöörjen seabradahkese, politihkese jïh organisasjovnejieliedasse, jïh lissine saemien aktöörh posisjoneeri lihke assimilasjovnepolitihkese jïh jienebelåhkoen vuajnoeh saemide jïh saemien aamhtesidie rïektesisnie. Jis boelhkese 1880-jaepiej raejeste vuartesje goske saemieh aalkoeåålmegestatusem åadtjoejin 1990, saemieh nöörjen åejvieladtji krïevenassh daaroedehtemen bïjre stoerreseabradahken premissine nåhkehtin, dej demokrateles kanaali tjïrrh mah joe gååvnesin: organiseereme, siebrieh, politihke jïh medijah. Ij leah saaht mestie saemiej poltihkeles iedtje joekoen våajnoes sjædta 1905 mænngan:

Assimileeremepolitihke lij vihkeles faktovre, men aaj akte tjïelke staateraaste bovtsen gåatomedajvi gaskem Sveerjesne jïh Nöörjesne bööti unijovneloetemen mænngan 1905. Båatsoegåatomeaamhtese dan åvteste seamma jïjnje nasjonaale gyhtjelassine sjidti goh jielemegyhtjelasse (Eriksen jïh Niemi 1991). Mearan svïenskh sïjhtin gåatomenjoelkedasside utniehtidh mah lin 1905 åvtelen, nöörjen åejvieladtjh sïjhtin gåatomereaktide gaertjiedidh, eeremasth dejtie nåhkehtidh.
Guhkies rååresjimmiej mænngan sveerjen jïh nöörjen åejvieladtjh konvensjovnen bïjre seamadin, gusnie illedahke sjïdti båatsoe tjoeri «jollebe seabradahkeïedtjijste» antanadtedh, amma daaroej jielemeïedtjh lij viehkielåbpoe goh saemiej daerpiesvoeth. Vuastalimmien gaavhtan nöörjen åejvieladtji ïedtji vööste saemien jarngedajvine, akte saemiepolitihke tseegkesovvi mij aaj lea jarngesne daan biejjien; reaktapolitihke gïelen, kultuvren jïh jielemeïedtji bïjre.

Saemien nasjovnebigkemeprosesse


Jalhts nommh goh Isak Saba, Anders Larsen, Elsa Laula Renberg, Daniel Mortensson jïh Per Fokstad, mah leah åehpies sjïdteme goh aareh politihkeles strategh saemiej politihkeles histovrijisnie, lea jienebh saemien politihkeles aktöörh dovne noerhte- jïh åarjelsaemien dajvine, mah eah leah seamma åehpies. Lissine pryövi politihkeles laavenjostoem organiseeredh nöörjen jïh sveerjen saemiej gaskem goh vuestiestrategije don tsoepkenamme ektievoetese. Dïhte bijjienasjonaale laavenjostoe ij lij ajve dej illedahki gaavhtan mejtie doh orre staateraasth båatsose sjugniedin, men aaj dan gaavhtan dah sijhtin tjåanghkenimmieåssjaldahkem seejedh åarjelsaemiej, noerhtesaemiej jïh sveerjen saemiej gaskem (Eriksen jïh Niemi 1991).

Saemiej ohtsemisnie akten sjïere saemien nasjonaale voerkesvoeten mietie, skuvleaamhtese joekoen vihkele sjidti.

Goevten 6.b. 1917 lea joekoen vihkeles biejjie, don biejjien gosse saemien voestes rïjhketjåanghkoe öörnesovvi. Tjåanghkoe lij metodistegærhkosne Tråantesne. Aamhtesi gaskem lij joekoen båatsoe jïh skuvleaamhtese. Gosse saemieh Nöörjesne jïh Sveerjesne seamadin sijjen voestes rïjhketjåanghkoem utnedh, dïhte raastendåaresth faktovre vihkele. Akte ulmie lij jïjtjemse nasjovnine/åålmeginie vihtiestidh. Saemiej ohtsemisnie akten sjïere saemien nasjonaale voerkesvoeten mietie skuvleaamhtese joekoen vihkele sjïdti, dan åvteste reakta saemien gïelh ööhpehtimmesne nuhtjedh vuajnalgi goh eevre vihkeles fåantoe edtja saemien identiteetem bigkedh. Jalhts saemieh vuastalimmiem dååjrin dovne rïjhketjåanghkosne Tråantesne jïh jaepiej mænngan, rïjhketjåanghkoe nænnoes symbovline sjïdteme saemiej reaktagæmhpose nöörjen åejvieladtji vööste.

Saemiepolitihkeles mobiliseereme mubpien veartenedåaran raejeste jïh daan biejjien raajan

Lea boelhkem medtie 1924-1940 ållermaahteme goh saemien «fimbuldaelvie», akte boelhke gusnie vaenie giejh saemiepolitihkeles vuastalimmeste (Zachariassen 2012). Lij easkah mubpien veartenedåaran mænngan saemien organiseereme vihth lokngesi, gaskem jeatjah Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrien tjïrrh 1948, jïh Nöörjen Saemiej Rijhkesiebrie 1965. 1968, njealjede noerhtelaanti saemiekonferansesne Hættesne nænnoesti saemieh sijhtin ållermaahteme sjïdtedh goh åålmege/nasjovne, naakede mij tjïerteste dïhte bijjienasjonaale nasjovnegoerkese guhkiebasse jielieji mubpien veartenedåaran mænngan (Altaposten 1982).

Dïhte sjïdtije politihkeles voerkesvoete saemiej luvnie 1960- jïh 1970-jaepiej, aaj aalkoeåålmegeaamhtesinie sjïdti tïjje doekoe, joekoen Alta-aamhtesen tjïrrh. Jalhts Alta-aamhtese lij vihkele, saemiej sijjie Nöörjesne daan biejjien lea illedahke guhkies barkoste saemien reaktaj åvteste. Voerkesvoetem jïh seahkarimmiem orresistie bigkedh dovne saemiej jïh daaroej gaskem, saemien kultuvreaerpievuekien jïh orreevtiedimmien gaavhtan destie mij lea saemien, akte prosesse orreme mij lea soejmi jåhteme, jïh muvhten aejkien kultuvre lea tjarke deadtoven nuelesne orreme. Jalhts annje stoerre haestemh dovne jieleme-, kultuvre- jïh gïelesuerkine saemien åålmegasse, dïhte gåhkese båateme tjåanghkoen mænngan 1917 metodistegærhkosne Tråantesne, jïh stoerre skraejrine orreme aalkoeåålmegidie guhkiebasse Nöörjen raasti ålkoli.