Hopp til hovedinnhold
ÖöhpehtimmievierhtiehÖöhpehtimmiesoejkesje
Måelliebaakoeh jïh negatijve gïeleåtnoe
Ööhpehtimmieboelhke

Måelliebaakoeh jïh negatijve gïeleåtnoe

Barkoeboelhken bïjre

Ulmie

  • Ussjedadteme fåantoej jïh illedahki bijjeli negatijve gïeleåtnoste. Voerkesvoete jïjtse ulmien bïjre dïsse mij lea jååhkesjamme gïeleåtnoe klaassesne.

Daate haarjanimmie lea måelliebaakoej jïh gïeleåtnoen bïjre, dovne njaalmeldh jïh kråahpen tjïrrh, mah joe leah åtnosne learohkedåehkesne. Aellieh learoehkidie måelliebaakoeh soptsesth mejtie eah joe damth, jïh sjïehtedh boelhkem klaassen daerpiesvoeten mietie.

Tïjje:
45 - 60 min
Dåehkien stoeredahke:
10 - 35

Ryöjredimmie

Barkoeaarhke printeme olkese.

Skjellsord arbeidsark

FijleTjaatsege

Skjellsord og språkbruk arbeidsark

Tjïrrehtimmie

Aalkoe

Aelkede soptsestalleminie guktie gïele maahta mijjem dovne positijvelaakan jïh negatijvelaakan baajnehtidh, jïh soptsesth klaassese daelie edtjede gïeleåtnojne barkedh mij maahta saajroehtidh. Tjïelkestehtede njoelkedassem sïejhmelaakan dan bïjre soptsestidh, aellieh jiehtegh nuhtjedh mah maehtieh laejhtedh jïh leah sååjrehke aktegslearohki vööste, v.g. «(nomme) pråvhka daamtaj jiehtedh …» åvtelen jåerhkede.

Soptsesth mah måelliebaakoeh jïh jeatjah negatijve baakoevuekieh (dovne njaalmeldh jïh kråahpegïele) mah leah åtnosne klaassesne jallh skuvlesne. Darjoeh maaje åssjaldahkekaarhtem, digitaale baakoebalvem jallh tjaelede daajehtsidie post-it-leahpine jïh gævnjode dejtie taavlese.

Åejviebielie

Learohkh edtjieh daelie guhkiebasse barkedh baakoeaarhkigujmie oktegh, gööktesi gööktesi jallh dåehkine.

Baajh fïerhtem dåehkiem/paarrh aktine daejstie gïeleldh daajehtsistie barkedh.

Baajh learoehkidie gyhtjelassigujmie barkoeaarhkine barkedh. Måjhtajehtede learoehkidie sïejhmelaakan soptsestidh. Hammodh maaje aktine daajehtsinie abpe klaassesne. Klaassh vueliehkåbpoe daltesisnie maehtieh abpe haarjanimmiem ektesne darjodh.

Minngemes ussjedadteme

Soptsestidie daajehtsi bïjre dan mietie maam learohkh leah vaestiedamme baakoeaarhkine. Tjïelkesth baakoej mïelem desnie gusnie learohkh leah ov-seekere. Gihtjh vielie gyhtjelassh mah baejieh dejtie vielie ussjedadtedh gïelen baajnehtimmien jïh jïjtse råållan bijjeli, klaassen jååhkesjamme sjargongesne.

  • Gïeleåtnoe mam akt seedtijinie aaj dorje? Mij sjugniehtåvva mannine gosse daejtie baakojde nuhtjem?
  • Mov lea dïedte gosse im gåessie gih daajehtsidie jïjtje nuhtjedh? Guktie maahtam gïeleåtnoem klaassesne baajnehtidh?
  • Mah joekehtsh daajehtsi gaskem? Naakenh vielie itjmies mubpijste? Mannasinie? Enn kråahpegïele (goh tjelmieh nuhtjedh, åelkieh lutnjedh)?
  • Gusnie raaste edtja årrodh dan gaskem mij öörnegisnie jïh ij öörnegisnie jiehtedh mijjen klaassesne? Guktie edtjebe sinsætnan jïh sinsitnien bïjre soptsestidh? Tjïelkestehtede mïelide. Tjaelieh maaje såemies mierieh ektesne mah maehtieh klaassen gïelenjoelkedassh årrodh.