Njuolggogeainnut
Oasi birra
Mihttu
- Hárjehallat návcca ovddidit buriid demokráhtalaš ságastallamiid ja máhttit analyseret almmolaš digaštallama ja ákkastallama
Hárjehallat analyseret áššálašvuođa digaštallamiin ja ságastallamiin. Oahppit besset hárjánit identifiseret mat leat áššálaš ja eahpeáššálaš oaiviladdimat ja mii lea soaibman.
Digaštallamiin ja ságastallamiin sáhttá áššálašvuođa dássi jođánit gahččat. Go šaddagoahtá báhkka digaštallan, de sáhttet cealkámušat šaddat unnit áššálažžan, ja muhtomin hállanit soaibmama guvlui. Go digaštallamis ii leat šat sáhka áššis, muhto baicca das ahte nuppi njeaidit, de ii šat ovdán gosage. Dasto ii leat álo álki earuhit dan mii áššái gullá ja mii fas deaivá olbmo. Dat guoská sihke «sáddejeaddjái», namalassii sutnje guhte hupmá, muhto maiddái vuostáiváldái. Muhtomin sáhttá vásihit ahte olbmot eai gierdda ahte muhtun dadjá vuostá, de sii loavkašuvvet. Muhto loavkašuhttin dahje rihkkun mearkkaša ahte lea olmmoš guhte soibmojuvvo, eai ge su oainnut dahje su ákkat. Danin lea nappo dehálaš oahpahallat earuhit dán guokte beali.
Ráhkkaneapmi
Oahppit ožžot bargoárkka ja galget bargat bargobihtáiguin.
Bárgoárka: Áššálaš, eahpeáššálaš dahje soaibman?
Arbeidsark til "Saklig innspill, usaklighet eller personangrep"
Čađaheapmi
- 1
Juoge olggus bárgoárkaid oahppiide
1. Juoge olggus bárgoárkaid oahppiide
- 2
Vurdere utsagnene
2. Vurdere utsagnene
Vuosttaš bargobihtás galget oahppit árvvoštallat iešguđet cealkámušaid ja čálistit skovvái leat go dat áššálaš oaiviladdimat, eahpeáššálaš oaiviladdimat dahje soaibman.
- 3
Digaštallat joavkkuid gaskas
3. Digaštallat joavkkuid gaskas
Boahtte bargobihtás galget joavkkuin main leat 3-4 oahppi, mannat čađa ja digaštallat iežaset árvvoštallamiid dáin oaiviladdimiin.
- 4
Hutkat ovdamearkkaid
4. Hutkat ovdamearkkaid
Dasto galget ieža hutkat ovdamearkkaid eahpeáššálaš cealkámušaide dahje persovdnasoaibmamiidda, ja buktit evttohusaid mot daid oaiviladdimiid livččii sáhttán earáládje cealkit vai oažžu ovdan iežas oaivila. Loahpas besset oahppit humadit das ahte movt sii vásihit áigeguovdilis digaštallamiid.
Loahpahan reflekšuvdna
Luohkkálanjas sáhttá hárjehusa loahpahit fárrolaga reflekteremiin das ahte mii buorre demokráhtalaš ságastallan dahje digaštallan lea. Áigeguovdilis ovdamearkkat (jus ovdamearkka dihte lea bádden digaštallamiid) sáhttet leat reflekterema vuolggasadjin. Buohtastahte áinnas áigeguovdilis ovdamearkkaid daiguin ovdamearkkaiguin maid oahppit gávdne ja árvvoštalle mannan bargobihtás.
