Hopp til hovedinnhold
OahpahusresurssatOahpahusdagus
Norgalašvuohta eanetlogus
Oahpahusoassi

Norgalašvuohta eanetlogus

Oasi birra

Mihttu

  • Eanet guorahallan ja ipmárdus iešguhtege perspektiivvaid norgalašvuođa ipmirdeapmái.

Dán hárjehusas leat iešguđetlágan hárjehusat main oahppit besset guorahallat ja digaštallat ahte leat norgalaš ipmirduvvo iešguđet láhkái.

Oahpahusbuktosa leaba Marta Bivand ja Mette Strømsø (PRIO) ovdánahttán

Čađaheapmi

1. oassi: Leat go don norgalaš?

Áigi: Sullii 20 min.

Oahppit čohkkájit iehčanassii ja vástidit čuovvovaš gažaldagaid čoavddasániiguin:

  • Dajašit go ahte don leat norgalaš? Ákkas.
  • Lea go dat deaŧalaš dutnje? Jus lea manne?
  • Goas lea deaŧalaš dutnje (báikkit, oktavuođat, dáhpáhusat áiggit)?

Dasto čohkkedit oahppit joavkkuide ja juogadit vástádusaid ja ákkaid. Go buohkat leat beassan juogadit jurdagiiddiset, sáhttá joavku ságastallat čuovvovačča birra:

  • Ledje go erohusat dahje ovttaláganvuođat ákkain?
  • Geat leat geat mearridit leat go norgalaš dahje sáhtát go šaddat norgalažžan? Leat go don ieš, vai soames earát

Geahča maiddái 5. oasi: Maŋŋilbargu. Dán hárjehusa sáhttá maiddái dahkat ovdabargun.

2. oassi: Norgalašvuođa dimenšuvnnat

Áigi: su. 30 min

  1. Juoge árppu juohke jovkui ja dáhto sin bidjat dan gierdun. (Dát gierdu ovddasta «rájiid – ja bargobihttá ulbmila mielde – dat ii galgga leat «perfeakta gierdu» muhto baicca veahá rušu «rádji», mas leat veahá máhcit ja čiegat, ja muhtun sajiin galgá leat rabas vulobealde).
  2. Juoge lihpuid main leat “Norgalašvuođa dimenšuvnnat”, sirrejuvvon lánaide ivnni mielde (geahča mildosa). Čilge ahte dat mii čuožžu dain leat oanehis čoavddasánit diŋggaide mat sáhttet gullat dasa ahte leat norgalaš. Ii leat čoavddus dasa leago dain mihkkege dahkamuš dainna.
  3. Joavkun galget sii dál geahččalit šaddat ovtta oaivilii mii lea deaŧalaš leat norgalažžan
    • Gierddu guovddážis: Deaŧalaš go áigu lea norgalaš;
    • Guhkkelis olggobealde; Ii leat nu deaŧalaš dasa ahte leat norgalaš, muhto ain vejolaš leat norgalaš;
    • Olggobealde gierddu: veadjemeahttun leat norgalaš, dahje ii mearkkaš maidege gažaldahkii leat norgalaš.

Okta oahppi hávális bidjá buot koarttaid main lea seamma ivdni ja ákkasta válljema. Dasto digaštallá joavku ja soahpá gosa galget biddjot – dahje gávnnaha soabahusa – mas deattuhuvvo buktit ovdan iešguhtege oainnuid duogáža. Muhtun koarttain leat leat sánit mat sáhttet orrot váddásat dahje eahpečielgasat – dat lea dávjá danne go leat eahpečielgasat! Divtte ohppiid digaštallat gávnnahan dihte iežaset ipmárdusa sánis nu guhkás go vejolaš.

3. oassi: Reakšuvnnat – Eallit ovttas

Áigi: Sullii 30 min.

Juoge dokumeantta «Guoktálastimat» juohke jovkui. Bivdde sin lohkat teavstta ja válljet guoktálastima maid háliidit digaštallat. Jearahallet beavddi birra maid oahppit jurddašit leat buorit, dahje rievttes vihkkedallamat, ákkat, dahje čovdosat váttisvuhtii. Oahppit sáhttet dasto beassat digaštallat eará guoktálastimiid jus lea áigi. Molssaevttolaččat sáhttá oahpaheaddji válljet guoktálastimiid ovdagihtii.

4. oassi: Loahpaheapmi

Áigi: Sullii 10 min

Digaštala joavkkuin:

  • Movt don čoahkkáigeasát ságastallama mii mis lea leamaš dál?
  • Mat leat deaŧaleamos áššit maid válddát fárrui ságastallamis?
  • Movt leat vásihan digaštallat fáttá?

Olahan dihte ulbmila oaččuhit eanet guorahallama ja lotnolas ipmárdusa iešguhtege perspektiivvain lea deaŧalaš addit saji dan guovtteoaivilvuhtii – dahje eahpesihkkarvuhtii – dasa ahte maid mearkkaša leat norgalaš – dahje maid berrešii mearkkašit leat norgalaš, mii soaitá leat ohppiid gaskkas maŋŋil dán hárjehusa.

5. oassi: Maŋŋilbargu (sáhttá maiddái dahkat ovdabargun)

Čále teavstta mas gaskkustat jurdagiiddát dan birra maid mearkkaša leat norgalaš odne. Ane vuođđun vásáhusaidat ja jearaldagaid vulobealde:

  • Gii lea norgalaš – ja gii ii leat norgalaš?
  • Sáhttá go šaddá norgalaš?
  • Lea go du mielas makkárge oktavuohta gaska olgguldas hámi ja das ahte leat norgalaš?
  • Lea go makkárge oktavuohta gaskal oskku ja eallinoainnu ja das ahte leat norgalaš, vai ii?

Dát digaštallanbuvttus ráhkaduvvui dáhtačoagginneavvun dutkanprošektii ‘Negotiating the nation: Implications of ethnic and religious diversity for national identity’, (2013-2017), maid Norges Forskningsråd (www.prio.org/nation (http://www.prio.org/nation)) ruhtadii. Doaimmat ledje teakstačállin (individuálalaččat) ja digaštallan (joavku) ja čađahuvvui gosii 300 ohppiiguin, 6 joatkkaskuvllain iešguhtege báikkiin riikkas, čakčat 2015:s. Gávdnosat leat čoahkkáigesson politihkka čilgehus (policy brief) mii lea njeallje siiddu: ‘Norgalaččat eanetlogus’ maid sáhtát viežžat Prios neahttasiiddus.