Hopp til hovedinnhold
Fágačállosat ja almmuheamitFágaartihkkalat
Dáruiduhttinpolitihkka ja sámiid vuostálastin
Fágateaksta

Dáruiduhttinpolitihkka ja sámiid vuostálastin

Sullii čuođi jagi, 1850 rájes, lei norgga almmolaš politihkka ahte sámit galget suddaduvvot dáčča álbmogii dáruiduhttima bokte. Dás muitalit dan historjjá ovdal go de muitalit mot sámit leat vástidan dasa ja vuosttaldan dan politihka. Ipmirdan dihte mot sámiid, ii-sámiid ja norgga stáhta gaskavuođat ledje, lea dehálaš dovdat dan historjjá. 

«Dáruiduhttinpolitihkka»

Vaikko vel ain váilu dehálaš dutkan dan nu gohčoduvvon dáruiduhttinpolitihka ja dan váikkuhusaid birra, de lea diehtu ahte sámit vásihedje vuđolaš ja garra assimilerenpolitihka, šaddan oassin norgga ođđaáigásaš historjjás.

Ábaide galggai risttalaš miššuvdnabargu leat guovddážis assimilerenpolitihkas mii čavgejuvvui 1800-logus. Ovdal 1850-jagiid ledje sámi kultuvrii ja gillii vuostálas oainnut. Okta dehálaš sivva dasa lei ahte oktavuohta sámiiguin lei earenoamážit laktásan risttalaš diehtojuohkinbargui. Muhtumat oaivvildedje ahte fertii doallat oktavuođa sámiiguin sin eavttuid ektui ja ásahit sierra ásahusaid sámegielat oahpaheddjiide ja miššonearaide, de nuppit fas čuoččuhedje ahte oahpahus galggai dollojuvvot dárogillii. 1840-jagiid mielde ovddiduvvui ain eanet čavgadit miellaguoddu sámegiela ja suomagiela atnimii sárdnideamis ja oahpaheamis ja 1851 rájes juolludii Stuoradiggi ruđaid nannet dárogielat oahpaheami ja diehtojuohkinbargui dan nu gohčoduvvon “Finnefondet” bokte. Finnefondet ásaheami sáhttá dadjat leat dáruiduhttinpolitihka álgun sámiid ja kveanaid vuostá. Earenomážit čađahedje dan politihka doaimmalaččat ja systemáhtalaččat 1870-jagiid rájes (Bakken Larsen 2012).

Assimileren sivilisašuvdnaprošeaktan

Vaikko assimilerengáibádusat earenoamážit leat daddjon gullat gillii ja kultuvrii, de mearkkašahtti oassi gulai eanangáibádusaide ja sierranas ealáhusberoštumiide gaskal sámiid ja stuoraservodaga ja dan guovtti kultuvrra deaivvadeapmái die 1900-logu álggus (Lien 2011). 1900-logu álggus šattai assimilerengažaldat dakkár politihkkan mii guoskái buot osiide mat guske ealáhusaide, gulahallamii ja suodjalussii. Ođasmahttindoaimma ulbmil lei ahte ealáhusdoaimmain galge leat dáruiduhttin- ja ovttaiduhttin (integreren) čuozahusat (Bakken Larsen 2012).

Sápmelaččaid navde leat heajut olmmošnállin ja luondduálbmogin, ja danne atne dáruiduhttima leat dakkár bajásgeassin-, sivilisašuvdnaprošeaktan.
Sápmelaččaid navde leat heajut olmmošnállin ja luondduálbmogin, ja danne atne dáruiduhttima leat dakkár bajásgeassin-, sivilisašuvdnaprošeaktan (Selle ja earát, 2015). Norgga ovddideapmi ođđaáigásaš riikkain maŋŋel lihttoloahpaheami ii guoskan dušše ruđalaš ja politihkalaš áššiide, muhto lei maiddái ábaide dakkár sosiála ja nationála prošeakta. Našuvdnahuksema vuođđojurdaga eaktu lei oktasaš kultuvra ja nu nannet dan siskkáldas searvevuođa: okta álbmot, okta riika, okta giella. Assimilerendoaimmaid ulbmil ii danne guoskan dušše gillii, muhto maiddái kultuvrii. Sámit galge šaddet “buorit norgalažžan”, mii mearkkašii dan ahte sámiid siskkáldas searvevuohta ja identitehtadovdu galggai jávkaduvvot (Niemi 2017).

Assimilerenpolitihka geahpedeapmi maŋŋil nuppi máilmmi soađi

Go duiskalaččat geassádedje soađi loahpas, de ledje soahtedagut billistan measta visot dakkár muittuid mat sáhtte muitalit álbmoga etnalaš duogáža birra. Stuora oassi Finnmárkkus ja Davvi-Romssas lei báhcán gutnan. Ođđasishuksema vuolde deattuhedje ráhkadit áibbas ođđa servodaga: Eambbo bargosajit galge addit ovdáneami ja buresbirgejumi dakkár ovttadássásašvuođa jurdagiin ahte buot seahtovuostálasvuođat ja sosiála ja etnalaš vuostálasvuođat galge jávkaduvvot. Dan ođđa boahtteáigejurdagis lei unnán sadji dološ vieruide, ja sámiid kultuvra ja eallinláhki adnojuvvui danne primitiivan ja mas lei heajos árvu. Servodatsolidaritehta galggai sihkkarastit seammadássásaš rivttiid – ruđalaš, sosiálalaš ja etnalaš. Boahtteáigi govahallojuvvui leat dilemman gaskal etnalaš gullevašvuođa ja jábálaš eallindási. (Bakken Larsen 2012).

Seammás vuohttit maiddái muhtun árra mearkkaid dasa ahte assimilerenpolitihkka geahpedišgoahtá. NRK ásahii Norgga Sámerádio 1946:s mii čájeha ahte stáhta ja ovttaskas aktevrrat ledje rievdadan guottuideaset sámiid ektui. Sámi rádiosáddagiid ásaheapmi ii lean dušše dakkár symbolalaš dahkku, muhto galggai doarjut sámiid rahčamušaid buoridit iežaset vejolašvuođaid servodagas (Vorren 1956).

Vaikko eiseválddit eai joatkán assimilerenpolitihkka formálalaččat, de elle áigumušat ja gaskaoamit viidáseappot.

Vaikko eiseválddit eat joatkán assimilerenpolitihkka formálalaččat, de elle áigumušat ja gaskaoamit viidáseappot sihke skuvllas ja eará servodatsurggiin. Ovdamearkka dihte bisuhuvvui 1898 jagi skuvlabagadus, gos dáhtto garrasit čavget dáruiduhttinpolitihka, gitta 1963 rádjái, ja politihka váikkuhus lei mearkkašahtti máŋggaid logenar jagiid maŋŋeliidda. 

Álttá ášši

Albma čielggadeapmi norgga eiseválddiid politihka hárrái sámiid ektui ii boahtán ovdal go maŋŋil Álttá-ášši. Eiseválddiid mearrádus buođđut Álttá-Guovdageaineanu bohciidahttii stuora vuostehágu ja stuorámus vuosttaldemiid mat leat leamašan elrávdnjehuksenprošeavttain norgga historjjás. Vuosttaldeami álggahedje báikki olbmot ja luonddugáhttenorganisašuvnnat juo árrat 1970-jagiin, ja ášši gártái dađistaga gažaldahkan eamiálbmoga rivttiid birra. Vaikko ledje stuora vuosttaldeamit, de liikkáge Stuoradiggi mearridii 1978:s hukset 110 mehter allosaš buođu Čávžui. 

Vuosttaldeami álggahedje báikki olbmot ja luonddugáhttenorganisašuvnnat juo árrat 1970-jagiin, ja ášši gártái dađistaga gažaldahkan eamiálbmoga rivttiid birra.

Geasset 1979:s nákcii Álbmotakšuvdna Álttá-Guovdageaineanu dulvadeami vuostá bissehit huksehusbargguid ovtta áigái. Golggotmánus seamma jagi ceggejedje muhtun sámit lávu Stuoradikki olggobeallái ja gáibidedje bissehit dulvadeami. Go ráđđehus biehttalii dan, de álggahedje sámit nealgudanakšuvnna. Seammás go vuostálastimat ja miellačájeheamit jotkojuvvo, geahččaledje sámi organisašuvnnat beassat sáhkalaga norgga eiseválddiiguin. 

Guovddáš fáktor lei maiddái dat ahte, ášši loktejuvvui riikkaidgaskasaš dássái, sihke ON-vuogádahkii ja riikkaidgaskasaš eamiálbmotorganisašuvnnaide. Norga oaččui garra riikkaidgaskasaš moaitámušaid dan dihte mot sii meannudedje sámiid ja ábaide dan dihte makkár áššeguoddu sis lei riikkaidgaskasaš eamiálbmotáššiide ja makkár guottut fas ruovtturiikkas.

Álttá-ášši vásáhusat dagahedje norgga eiseválddiide hástaleaddjin kontrolleret ja stivret sámiid , seammás go eiseválddiid beaggin hedjonii riikkaidgaskasaččat. Gulahallan ja oktavuohta sámi organisašuvnnaiguin árvvoštallojuvvui danne dárbbašlažžan. Sámevuoigatvuođalávdegotti vuosttaš árvalusas mii almmuhuvvui 1984:s lei sierra vuođđoláhkamearrádus sámiid rivttiid ja ovddasteaddji orgánaid birra ja šattai álgun dasa maid mii odne dovdat Sámediggin. Go Norga ratifiserii ILO-konvenšuvnna nr. 169, vuosttaš ja áidna riika Davviriikkain, dohkkehuvvo sámit formálalaččat ja norgga eiseválddit adde sámiide eamiálbmotstáhtusa.

Sámit oassin historjjás

Sámepolitihkka ii leat dušše sámiid birra, muhto sámit leat dan ieža doaimmahan ovdal ja dál (Bjerkli ja Selle 2015). Dan muddui go gávdno dihtomielalašvuohta sámiid birra historjjálaš aktevran, de dat diehtu dávjá laktása guovtti áššái: Guovdageainnu stuimmiide 1852:s ja Álttá-áššái. Goappašat dáhpáhusat leat guovtti ládje čanastuvvon assimilerenpolitihkkii: maŋŋil Guovdageainnu-stuimmiid čavgejuvvo assimilerendoaimmat ja Álttá-riidodili lea fas govttolaš árvvoštallat nu ahte dat lei álgu norgga eiseválddiid garragieđat politihka loahpaheapmái mii guoskái sámi guovddášguovlluide.

Sámepolitihkka ii leat dušše sámiid birra, muhto dan leat sámit ieža čađahan sihke ovdal ja dál.

Mii diehtit ahte Guovdageainnu-stuimmiid dáhpáhusas ledje garra veagalváldimat ja Álttá-riidu, aktivisma, vuostálastimiid ja siviila jeagohisvuođa bokte, lea unnit dovddus bealli, muhto dasto deháleappot bealli, ahte sámit garrasit vuosttaldedje assimilerendeattu.

1905 - sámiid politihkalaš mobiliserema vuolggasadji

Máŋggas dain ovddeš sámi áktivisttain ledje akademihkkárat: oahpaheaddjit, studeanttat ja mediabargit. Máŋggas sis barge skuvllas; sis lei oahppu man bokte ledje ožžon máhtu norgga servodaga, politihka ja organisašuvdnaeallima birra. Dat attii dasa lassin sámi aktevrraide buori posišuvnna lahkonit assimilašuvdnapolitihka ja majoritehta guottuid sámiid ektui ja sámi duohta eallinláhkái. Jus geahččá áigodaga 1880-jagiin dassái go sámit ožžo eamiálbmotstáhtusa 1990:s, vuosttaldedje sámit norgga eiseválddiid dáruiduhttima stuoraservodaga eavttuid mielde, bures ásahuvvon demokráhtalaš kanálaid bokte: organiserema, searvedoaimma, bellodatpolitihka ja media bokte. Dat ahte sámiid politihkalaš beroštupmi iđii eanet oidnosii maŋŋil 1990, ii dáhpáhuvvan soaittáhagas.  

Assimilerenpolitihkka lei dehálaš fáktor, muhto konkrehtalaččat bođii maiddái stáhtarádji gaskal Ruoŧa ja Norgga boazoguohtoneatnamiidda maŋŋel lihttoloahpaheami 1905:s. Boazoguohtonášši gártai danne sisriikkalaš gažaldahkan ja nu maiddái ealáhusgažaldahkan (Eriksen ja Niemi 1991). Ruoŧabealde háliidedje bisuhit boazoguohtonnjuolggadusaid mat doibme ovdal 1905, ja norgga eiseválddiid fas háliidedje gáržžidit guohtonvuoigatvuođaid, ja baicca millosepmosit heaittihit daid ollásiidda. Guhkit soabadallamiid vuođul seanadedje ruoŧa ja norgga eiseválddit konvenšuvnna man boađus lei ahte boazodoallu ferte addit saji “alit servodatberoštumiide”, dan mearkkašumis ahte dáččaid ealáhusberoštumit vuoruhuvvojit ovdalii sámiid dárbbuid. Vuosteháhku dáčča eiseválddiid beroštumiide sámi váldoguovlluin lei vuođđun dasa go ásahuvvui sámepolitihkka mii vel odnege lea guovddážis: giella, kultuvra ja ealáhusberoštumiid vuoigatvuođaáššit.

Sámi našuvdnahuksenproseassa

Vaikko leat ge dovddus olbmot nu go Isak Saba, Anders Larsen, Elsa Laula Renberg, Daniel Mortensson ja Per Fokstad geat leat áigá juo jitnosit lokten sámiid áššiid ja nu leamašan politihkalaš strategat sámiid politihkalaš historjjás, leat maiddái eará sámi politihkalaš aktevrrat sihke davvi- ja lullisámi guovlluin geat eai leat nu dovddus. Dasa lassin geahččaledje maiddái čohkket norgga- ja ruoŧabeale sámiid politihkalaš ovttasbargguide dakkár vuostestrategiijan dasa go botkejedje sin ovdalaš doaibmi searvevuođa. Dakkár riikkaidgaskasaš ovttasbarggu ulbmil ii lean dušše dan dihte makkár váikkuhusaid stáhtarájiid bukte boazodollui, muhto maiddái danne go sii háliidedje čohkket lullisámiid, sámiid Finnmárkkus ja ruoŧabeale sámiid (Eriksen ja Niemi 1991).

Go sámit ohce alcceseaset mihtilmas sámi diđolašvuođa álbmogin (našuvdnan), de šattai skuvlaášši earenoamáš dehálaš. 

Okta dáhton lea dehálaš, guovvamánu 6. beaivi 1917, goas sámiid vuosttaš riikačoahkkin lágiduvvui. Čoahkkin lei Metodistagirkus Troandimis. Čoahkkimis galge earenoamážit digaštallat boazodoalu- ja skuvlaáššiid. Go norgga- ja ruoŧabeale sámit čoahkkanedje lágidit iežaset vuosttaš riikačoahkkima, de lei rádjerasttildeaddji fáktor mearkkašahtti. Ulbmil lei maid nannet iežaset našuvdnan (álbmogin). Go sámit ohce alcceseaset mihtilmas sámi diđolašvuođa álbmogin, našuvdnan, de šattai skuvlaášši earenoamáš dehálaš danne go riekti atnit sámegiela oahpaheami oktavuođas adnojuvvui leat mearrideaddjin sámi identitehta huksemii. Vaikko vel sámiid vuosttaldedjege sihke riikačoahkkima vuolde Troandimis ja čuovvovaš jagiid, de lea dat riikačoahkkin odne garra dovdomearkan, symbolan sámiid vuoigatvuođagiččuide norgga eiseválddiiguin.

Sámi politihkalaš mobiliseren nuppi máilmmisoađi rájes otnážii

Áigodat sullii 1924–1940 lea namuhuvvon leat sámiid “fimbuldálvin” (guhkes, sevdnjes ja garra dálvi), áigodat goas leat unnán sámepolitihkalaš vuostálastin (Zachariassen 2012). Lei easkka maŋŋil nuppi máilmmisoađi go sámiid čoahkkaneapmi fas álggii duođalaččat, earret eará go vuođđudedje Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi 1948:s ja Norgga Sámiid Riikasearvvi 1965:s. 1969:s mearridii njealját Sámekonferánssa Heahtás ahte sámit háliidit iežaset gohčoduvvot našuvdnan, mii deattuhii ahte dat riikkaidgaskasaš našuvdnaipmárdus ain eallá viidáseappot maŋŋil nuppi máilmmisoađi (Altaposten 1982).

Sámiid politihkalaš diđolašvuohta lassánii 1960- ja 1970-jagiid ja šattai maiddái áiggi mielde eamiálbmotáššin, mii earenoamážit bođii oidnosii Álttá-ášši bokte. Vaikko Álttá-ášši gártáige jorggáldahkan, lea sámiid sadji otná Norggas boađus mii lea boahtán guhkesáigge bargguid vuođul dovddastit ja nannet sámi vuoigatvuođaid. Hukset diđolašvuođa ja áktejumi, sihke sámiid ja ii-sámiid gaskkas, sámi kulturárbevieruide ja ođđa ovddideami sámi áššiide lea ovdánan hilljánit, ja gaskkohagaid lea sámi kultuvrra ceavzin leamašan garra deattu vuolde. Vaikko vel ain leat sámi álbmogis stuora hástalusat sihke ealáhus-, kultur- ja giellasurggiin, de leat sii ollen guhkás dan rájes go čoahkkin dollojuvvui metodistagirkus Troandimis, ja sii leat leamašan stuora inspirašuvdnan eará eamiálbmogiidda Norgga riikarájiid olggobealde. 

Girjjálašvuohta

Bakken, Larsen Camilla (2012), Oppgjøret som forsvant? Norsk samepolitikk 1945-1963, UiT: Mastergradsoppgave i historie, institutt for historie og religionsvitenskap, Fakultetet for humaniora, samfunnsvitenskap og lærerutdanning.

Bjerkli, Bjørn og Per Selle (red.) (2015), Samepolitikkens utvikling, Oslo: Gyldendal Akademisk.

Eriksen, Knut Einar og Einar Niemi (1991), Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860-1940, Oslo: Universitetsforlaget.

Lien, Lars (2011), «6. februar – dekningen av samenes første landsmøte», i Øivind Kopperud, Vibeke Moe og Vibeke Kieding Banik (red.), Utenfor det etablerte. Aspekter ved Einhart Lorenz´ forskning, Oslo: HL-senteret.

Lorenz, Einhart (1981), Samefolket i historien, Oslo: Pax Forlag.

Niemi Einar (2017), «Fornorskingspolitikken overfor samene og kvenene», i Nik Brandal, Cora Alexa Døving og Ingvill Thorsen Plesner, Nasjonale minoriteter og urfolk i norsk politikk fra 1900 til 2016, Oslo: Cappelen Damm Akademisk.

Selle, Per, Anne Julie Semb, Kristin Strømnes og Åsta Dyrnes Nordø (2015), Den samiske medborgeren, Oslo: Cappelen Damm akademisk.

Vorren, Ørnulf (1956), Samene i Norge. En utredning i tilknytning til Norsk Rikskringkastings sendinger på samisk, Oslo: Norsk Rikskringkasting.

Zachariassen, Ketil (2012), Samiske nasjonale strateger. Samepolitikk og nasjonsbygging 1900-1940. Isak Saba, Anders Larsen og Per Fokstad, Karasjok: ČálliidLágádus forlag.