Hopp til hovedinnhold
Fágačállosat ja almmuheamitFágaartihkkalat
Oahpahus sápmelaččain ja sápmelaččaid birra
Cavgileamit ja bagadus

Oahpahus sápmelaččain ja sápmelaččaid birra

Fáttát

  • Álgoálbmogat ja nationála unnitloguálbmogat
  • Pedagogihkka ja didaktihkka

Jus dus leat oahppit luohkkálanjas geain lea sámi duogáš, de sáhttá leat ovdamunni ahte leat dihtomielalaš muhtin beliid das ahte gullat muhtin minoritehtii obbalaččat, ja earenoamážit leat sápmelaš. Čuovvovaččat ovdanbuktit mii golbma dili mat guoskkahit vejolašvuođaide ja hástalusaide skuvlla ovddasvástádusas sámi ohppiid ektui ja oahpaheaddji oahpahusa ektui sámi historjjá birra ja dálááiggi birra.

Girjás identitehtat

Das eai leat vuostálasvuođat ahte leat norgalaš ja ahte lea sámi identitehta. Go bargá identitehtain sierra fáddán, de sáhttá dat hárjehit ohppiid fuomášit ahte identitehta lea máŋggabealat, mohkkái ja girjái, ja dan bokte ahte ovtta olbmos sáhttá leat unnitloguidentitehta muhto ahte dat lea dušše okta máŋgga dovdomearkkas. Oahppit geain lea sámi duogáš, definerejit ieža iežaset identitehta, maiddái jus sii dovdet iežaset sápmelažžan. Dasto lea dát juoga maid oahppit ieža válljejit háliidit go muitalit dan birra earáide, muhto soaitet maid háliidit doallat dan priváhta. Danin ii leat ge sihkar ahte oahppit geain lea sámi duogáš háliidit ovddastit ovtta birrasa dahje ovtta joavkku dahje muitalit dán beali birra iežaset eallimis. Jus okta oahppi ieš vuolggaha sága ja háliida muitalit iežas dahje bearraša identitehta birra go leat sápmelaččat, de lea dat buohtastahtti eará identitehtamuitalusain maid oahppit soitet háliidit juogadit. Máŋgasii sáhttá sámi identitehta leat juoga mainna leat rámis, muhto sáhttá maid leat juoga mii ovddasta balu negatiivvalaš miellaguottuide ja ovdagáttuide. Maiddái positiivvalaš ovdagáttut sáhttet leat hástalussan danin go dat ovddastit eahpevuoiggalaš vuordámušaid oahppái, ovdamearkka dihte jus vuordá ahte oahppi sáhttá váldit árbevirolaš diŋggaid mielde skuvlii.

Sámi giella

Álgoálbmotvuoigatvuođat seaguhuvvojit dávjá sierravuoigatvuođaiguin, muhto ii ovdamearkka dihte dat ahte sámi mánát galget oažžut seamma vejolašvuođa oahppat eatnigielaset skuvllas, leat mihkke sierravuoigatvuođaid. Dát vuoigatvuohta lea vuođustuvvon oahpahuslágas. Jus dát láhkateaksta ii livčče, de livčče sámi mánát vealahuvvon. Nuppiin sániin: Dat mii sáhttá ipmirduvvot sierravuoigatvuohtan, ii leat eará go juoga mii lea dárbbašlaš vai sihkkarastá ovttaláganvuođa, ovttaárvosašvuođa ja seamma vejolašvuođaid .

Álgoálbmotvuoigatvuođat seaguhuvvojit dávjá sierravuoigatvuođaiguin

Sámi giella rehkenastojuvvo Sámedikki deháleamos politihkalaš áššesuorgin. Okta politihkalaš doaimmain mii lea dahkkon nannet sámi gielaid, lea go ásahuvvo sámegiela hálddašanguovllut 1992:s. Dál lea sámegiela hálddašanguovllu suohkaniin geatnegasvuohta geavahit sámegiela, čalmmustahttit giela ja fállat dan skuvllain. Sámedikkis ii leat, ii ge eará eiseválddiin ge, riekti lihkahallat ovttaskas olbmo rievtti geavahit dahje ii geavahit sámegiela, sii sáhttet dušše láhčit dili nu ahte sámegiella šaddá buoremus molssaeaktun.

Almmolaš giellaplánema bokte geahččala Sámediggi nannet sámegiela buot servodatsurggiin. Sámegielat soitet leat nu ollu go 10 giela mat geavahuvvojit viidát geográfalaččat njealji riikkas: Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.

Sámegiella lea maŋimus 50 jagi nannejuvvon ja dasa lea addon buoret stáhtus sihke formálalaččat ja duohtamáilmmis, ja sámegielaid geavaheaddjit leat eanet go goasse ovdal (Magga 2000). Seammás guoská dát ovddemusat davvisámegillii, go fas riddoguovlluin ja lullisámi guovlluin lea unnon sámegielgeavahus. Gávcceceahkát-skálás unnitlogugielaide mas giella 8.dásis lea eanemusat áitojuvvon, ja giella 1.dásis lea unnimusat áitojuvvon jávkat, de lea davvisámegiella 4.ceahkis dán skálás, julevsámegiella lea 6.ceahkis ja lullisámegiella gaskkal 7. ja 8.ceahki, nappo garrasit áitojuvvon. Suomas leai anárašgiella jávkame, muhto ealáskahttima, giellalávgumiid ja giellabesiid bokte lea nuorra giellageavaheddjiid geat atnet giela árgabeaivvis, lohku loktanan. Dan seamma vuohttit mii Svahkes, gos suohkan oaččui doarjaga Sámedikkis giellalávgumiidda mat mielddisbukte ahte eanet olbmuin lea dál lullisámegiella árgabeaigiellan. Galben sámegillii sámi giellaguovlluin, leaš dál luoddašilttat dahje ovdamearkka dihte biebmogálvvut rámbuvrris, lea mielddisbuktán 14eanet giellaipmárdusa ja vel buoret, eanet stáhtusa sámi gielaide. Dasa lassin leat mediat ožžon eanet mearkkašumi. Earenoamáš áigeguovdil lea ođassátta Ođđasat, mii sáddejuvvo sihke Norggas, Suomas ja Ruoŧas ja mii fállá reportášaid máŋgga sámegillii, ja dan bokte lea mielde duođašteame ahte sápmelaččat doibmet trans-nationála álbmogin.

Cielossánit ja bilkideapmi

Skuvllas sáhttet čuožžilit dilálašvuođat gos oahppit geain lea sámi duogáš, vásihit cielaheami ja bilkideami. Muhtumin sáhttá dán čoavdit go meannuda dilálašvuođaid juste dalle ja das, muhto dávjá sáhttet dadjamat lea govvan negatiivvalaš miellaguottuide ja váilevaš ohppui. Dalle ferte skuvla bargat eanet guhkesáiggeperspektiivvas ja systemáhtalaččat. (loga eambo cielossánit birra dáppe ja dappe, ja panikkøyeblikk).

Čađahit oahpahusa sápmelaččaid birra ja sámivuođa birra

Sápmelaččat leat sajustuvvon oassi Norgga servodagas, ja sis lea guovddáš sadji historjjálaš ja seamma áiggi girjáivuođas norgalaččaid gaskkas Norgga historjjás.

Dát oidno maid oahppoplánas K06:s. Dás gávdnat gealbomihtuid buot fágain mat čujuhit sámiid birra ja sápmelaččaid historjjá birra (Midtbøen, Orupabo ja Røthing 2014) sihke njuolga ja eahpenjuolgadit, 4.jahkeceahki rájes gitta maŋimus jahkái joatkkaskuvllas. Nuoraidskuvllas lea oahppoplánain gealbomihtut earret eará servodatfágas, dárogielas, RLE:s, luonddufágas ja dáidda ja duodji-fágas. Joatkkaskuvllas lea dát njulges gealbomihttun earret eará dárogielas, historjjás ja servodatfágas. Sámivuohta lea nuppiin sániin daddjon vealtameahttun oassi oahpahusas nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, mat eai gokčojuvvo mánáidskuvllas. Dát addá vejolašvuođa geahččat ollislaččat oahpahusa sámi áššiid birra, ja ollu vejolašvuođaid bargat fágaidrasttildeaddji ja oažžut gelddolaš digaštallamiid ja bargguid fágaidrasttildeaddji, mas vuolggasadji lea sihke historjjálaš ovdáneapmi ja dálááiggi diliid birra.

Seammás čájehit jearahallamat oahpaheddjiin ja ohppiin fidnofágalinjjáin ahte muhtimiidda lea gáibideaddji oahpahit sámi fáttáid birra, ja ahte oahppit sáhttet dovdat dán fáttá unnán gelddolažžan (Røthing 2017). Dasa lassin čájeha geahčadeapmi Norgga oahpponeavvuin ahte buori oasis historjjá oahppogirjjiin boahtá ovdan ahte veahkaváldin sápmelaččaid vuostá gullá vássánáigái. Váttisvuođat ja hástalusat sámi álbmoga vuostá, maiddái nállevealaheapmi ja vealaheapmi eanetloguálbmogis, ovdanbuktojuvvojit dego eai gulaše otná dillái (Midtbøen, Orupabo ja Røthing 2014).

Iskosat čájehit ahte oahpaheaddjit válljejit eará unnitloguálbmotjoavkkuid birra oahpahit, mat leat eanet oidnosis ohppiid árgabeaivvis, gokčandihti áigeguovdilgáibádusa.

Dat sáhttá leat hástalus dahkat oahpahusa áigeguovdilin jus oahpponeavvut eai atte veaháge vuolggahanveahki. Iskosat 2014 rájes čájehit ahte oahpaheaddjit válljejit eará unnitloguálbmotjoavkku birra oahpahit mat leat eanet oidnosis ohppiid árgabeaivvis, dahje mat oidnojit ođassáddagiin, vai gokčet áigeguovdilisgáibádusa (Midtbøen, Orupabo ja Røthing 2014). Dán resurssas fokuseret danin muitalit historjjálaš ovdáneami, historjjá mearkkašumi áššáiguoski hástalusaid birra ja sámi identitehtaipmárdusa birra mat sáhttet geavahuvvot vuolggahanveahkkin bargat sámi fáttáiguin skuvllas. Máhttu historjjá ja dálá dili birra Norgga sápmelaččain čájeha áibbas áššáiguoskevaš čuolmmaid min dálááiggis, ovdamearkka dihte man viidát nállevealaheaddji miellaguottut dahje jurdagat gávdnojit dan birra ahte maid “norgalašvuohta” mearkkaša. Oahpahus sápmelaččaid birra ja sámivuođa birra, addá ohppiide vuođu ipmirdit iešguđetláganvuođaid ja seammaláganvuođaid birra gaskal iešguđet unnitloguálbmotjoavkku vuoigatvuođaid ja hástalusaid birra vássánáiggis ja dálááiggis, seammás go dat addá vealtameahttun oahpahusa Norgga birra, dalle go galgá oahpahit servodaga girjáivuođa birra buot áiggiid čađa. Loga áinnas Dembra 1guhtta cavgileami movt sáhttá oahpahusa čađahit álgoálbmogiid ja nationála unnitloguálbmogiid birra ja min evttohusaid oahpahanmálliide. Loga ainnas vihtta cavgileami movt sáhttá hábmet oahpahusa álgoálbmogiid ja nationála unnitloguálbmogiid birra ja min evttohusaid oahpahusaide

Girjjálašvuohta

Magga, Ole Henrik (2000), «Samebevegelsen og det samiske språket», i Ottar, En nasjon blir til, nr. 4, Tromsø.

Midtbøen, Arnfinn, Julia Orupabo & Åse Røthing (2014). Etniske og religiøse minoriteter i læremidler. Lærer- og elevperspektiver. Rapport (2014:011) Oslo: Institutt for samfunnsforskning.

Røthing, Åse (2017), Mangfoldskompetanse. Perspektiver på undervisning i yrkesfag, Oslo: Cappelen Damm Akademisk.

Todal, Jon (2015), Forvaltningsområdet for samiske språk i tjue år. Kva rolle har forvaltningsområdet spela i offentleg samisk språkplanlegging?, i Bjørn Bjerkli og Per Selle (red.), Samepolitikkens utvikling, Oslo: Gyldendal Akademisk.