Hopp til hovedinnhold
OahpahusresurssatOahpahusdagus
Profešuvdnaetihkka, rasisma ja norbmamoaitámuš
Ovddidandoaibma

Profešuvdnaetihkka, rasisma ja norbmamoaitámuš

aboutDevelopmentActivity

Mihttu

  • Studeanttat galget ovdánahttit ipmárdusa váikkuhusaide mat sáhttet čuožžilit oahpaheaddji ovdagihtii jáhkuin unnitlohkoohppiid birra. Sii galget guorahallat iešguhtege ipmárdusaid rasismmas ja ovdánahttit norbmamoaittaaláš dihtomielalašvuođa árgabeaivvi rasismii.

Almmolašvuođas Norggas dáhpáhuvvá áŋgirušši ja buolli ságastallan rasismma birra, mii maiddái guoská skuvlii.

Dát oahpahusbodda lea oahpaheddjiid profešuvdnagelbbolašvuođa birra deaivvadettiin girjás ohppiidjoavkkuin.

Sáhttá čađahit neahtaoahpahusa bokte maid.

Áigi:
90 - 120 min
Joavkosturrodat:
2 - 35

Čađaheapmi

Álgu

Loga teavsttaid ja geahča gálduid mat leat biddjon tekstii:

Media ja dutkama geažil ožžot eanet ja eanet unnitlohkojienat mat dovddahit vásáhusaid rasismmain skuvllas sáni saji. Earát čuoččuhit ahte muhtumat bálkestit rasismaváidalusaid beare álkit, ja ahte unnitlohkooahppit “geavahit” rasismaváidalusaid, omd. oahpaheddjiid vuostá geat bidjet rájiid.

(Dat oassi Chattas, mas nuorat main lea iešguđetlágan duogáš digaštallet vásihuvvon rasismmain, rasismaváidalusaid geavaheami ja giellageavaheami, addá buori ipmárdusa dain digaštallamiin.)

Rasismmas sáhttet leat olu hámit (loga Nállevealaheapmi) muhto sisttisdoallá álo ovtta jurddagearddi mii bidjá olbmuid vuolit dássái liikeivnni, čearddalaš dahje kultuvrralaš duogáža geažil. Rasisma boahtá maiddái ovdan diđolaš daguiguin ja cealkámušain.

Dá lea okta ovdamearka mas okta eadni, Garra Yusuf, čilge movt oahpaheaddjit deaividit (dávjá vuollegis) vuordámušaiguin: "nei skal vi bare anta dere" (dagsavisen, 2020)

Guorahallanbihttá

Kadra Yusuf vuođul, čále muhtun jurdagiid čuovvovaš gažaldagaid ektui:

  • Movt sáhttet dakkár vuollegis vuordámušat čuohcit ohppiide geain (jáhkkimis) lea unnitlohkoduogáš?
  • Sáhttá go oahpaheddjiid vuordámušaid čilget rasisttalažžan? Geahččal gávdnat ákkaid mat dorjot ja vuosttaldit.
  • Guđelágan profešuvdnaehtalaš gelbbolašvuođa dárbbašit oahpaheaddjit deaividit ohppiiguin indiviidan ja iige sin (jáhkkojuvvon) joavkogullevašvuođa vuođul?

Geavat Røddinga (2014) vuođđun ja diagrámma mas leat profešuvdnaehtihkka dásit vástádusas.

Røthing (2014) Nivåer for profesjonsetikk.

Viidáset bargu

Relevánta girjjálašvuohta:

Røthing, Å. (2014). Kap. 4: «Er de sinte eller vil de høre på det jeg har å si?»: Utsatthet, majoritetsprivilegier og etiske utfordringer i klasserommet. I G. Afdal, Å. Røthing & E. Schjetne (Red.), Empirisk etikk i pedagogiske praksiser: Artikluasjon, forstyrrelse, ekspansjon (s. 70-88). Oslo: Cappelen Damm Akademisk. ISBN/ISSN: 9788202457389

Annen relevant litteratur:

Noddings, N. (1999). Care, justice and equity. I M. S. Katz, N. Noddings & K. A. Strike (Red.), Justice and caring: The search for common ground in education (s. 7-20).

Sævi, T. (2013). Ingen pedagogikk uten en «tom» relasjon ; et fenomenologisk-eksistensielt bidrag. Norsk pedagogisk tidsskrift, s. 236-247.

Utdanningsforbundet (2012) Lærerprofesjonens etiske plattform (https://www.utdanningsforbundet.no/larerhverdagen/materiell-og-brosjyrer/brosjyrer/larerprofesjonens-etiske-plattform-pa-1-2-3/)