Oahpahusdagus | Dembra
Hopp til hovedinnhold Dembra
Demokráhtalaš gearggusvuohta rasismma ja antisemittismma vuostá
Mánáidgárdi Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Allaskuvla ja universitehta Profešuvdnasearvevuohta
Oahpahusoassi 45 - 60 min
Mánáidskuvla Cielossánit ja negatiiva giellageavaheapmi Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Mihttu Suokkardit sivaid ja váikkuhusaid negatiiva giellageavaheamis. Dihtomielalašvuohta iežas mearkkašumi birra dasa mii lea dohkálaš giellageavaheapmi luohkás.
Doaibma 30 - 60 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Beaivválašrasisma?
Oahpahusoassi 90 - 120 min
Joatkkaskuvla Nuoraidskuvla Historjjá nubbi bealli Utforske ulike sider av historien om en gruppe eller et geografisk området eller etter en gruppe. Pr...
Oahpahusoassi 30 - 90 min
Profešuvdnasearvevuohta Allaskuvla ja universitehta Demokratiijarádár – movt bargat demokratiijain skuvllas Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan
Oahpahusoassi 90 - 150 min
Allaskuvla ja universitehta Profešuvdnasearvevuohta Náliiduhttin ja oahppu Pedagogihkka ja didaktihkka
Oahpahusoassi 60 - 90 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Maid mearkkaša dat dutnje? - Ytringsfrihet: Hva betyr det for deg? Få kjennskap til å reflektere rundt dilemmaer knyttet til ytringsfrihet.
Oahpahusoassi 30 - 90 min
Joatkkaskuvla Nuoraidskuvla Allaskuvla ja universitehta Eamiálbmogat ja nationála unnitlogut oahppogirjjiin
Oahpahusoassi 30 - 60 min
Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Allaskuvla ja universitehta “Buot maid mii juogadit”
Doaibma 30 - 90 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Doabahárjehus – maid dat mearkkaša?
Oahpahusoassi 45 - 120 min
Mánáidskuvla Mu jietna: Movt mun geavahan dan? Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Oahpahusoassi 45 - 60 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Cielossátnemuorra
Doaibma 45 - 60 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Jurddaš jus buohkat livčče dego mun… Denne øvelsen bidrar til refleksjon over hva som kan være positivt og utfordrende ved våre likheter ...
Oahpahusoassi 60 - 90 min
Joatkkaskuvla Eamiálbmogat ja unnitlogut norgga historjjás Álgoálbmogat ja nationála unnitloguálbmogat
Mihttu Dán bargobottas analyserejit ohppiid norgga historjjá ovdanbuktima adden dihte man mávssolaš historjjá máŋggabealat ovdanbuktin lea, eamiálbmot- ja unnitlohkohistorjá biddjo guovddážii.
Doaibma 30 - 60 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Okta olmmoš– okta násti Øvelsen lar elevene utforske egen identitet og selvforståelse.
Oahpahusoassi 45 - 60 min
Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla «Ságastallankafea» Pedagogihkka ja didaktihkka
Doaibma 30 - 90 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Okta mii ii gula gihppui Elevene får grupper med fire og fire begreper – ett av dem skiller seg ut og skal bort.
Oahppanbálggis 3 Oasit
Joatkkaskuvla Allaskuvla ja universitehta Infodemija?
Doaibma 90 - 90 min
Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla «Infodemiija»? – 3. oassi: Kritihkalaš analysa HRS artihkkaliis Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Oahpahusoassi 60 - 60 min
Joatkkaskuvla Vaššihállan – Hárjehus vašuheaddji cealkámušaid birra neahtas Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Mihttu Ipmárdus mat vaššicealkámušat leat neahtas ja guđet fáktorat sáhttet váikkuhit movt vaššihállan gieđahallojuvvo.
Doaibma 30 - 90 min
Joatkkaskuvla Profešuvdnasearvevuohta Allaskuvla ja universitehta Okta lávki ovddas
Doaibma 15 - 20 min
Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla «Infodemiija»? - 1.oassi: Oahpisteapmi Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Doaibma 30 - 45 min
Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Mánáidskuvla Fáktá, oaivil dahje ovdagáddu?
Doaibma 30 - 45 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Bihttáspeallobihtát
Oahpahusoassi 30 - 90 min
Profešuvdnasearvevuohta Allaskuvla ja universitehta Ovdagáttuid ovdanbuktin skuvlabirrasis – maid mii dasa dahkat? Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Oahpahusoassi 45 - 60 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Fáktá dahje oaivil
Doaibma 45 - 60 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Mat árvvuid leat deaŧalaččat dutnje?
Doaibma 20 - 40 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Cielossánit ja mun Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Doaibma 30 - 45 min
Mánáidskuvla Identitehtahárjehus Denne øvelsen åpner for å bli kjent med seg selv og medelever. Det er også en øvelse i å fortelle om...
Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
Oahpahusoassi 45 - 60 min
Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Nállevealaheapmi spábbačiekčanšiljus Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Oahpahusoassi 30 - 59 min
Joatkkaskuvla The danger of a single story Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Oahppit/studeanttat guorahallet mot ovdagáttut ja stereotypiijat sáhttet ovdánit ja nanusmuvvat. Sii šaddet dihtomielalaččat iežaset ovdagáttuid hárrái
Doaibma 30 - 60 min
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Maid mearkkaša leat norgalaš?
Oahpahusoassi 60 - 120 min
Mánáidskuvla Albmát ja elefánta: Váldit earáid perspektiivva Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Smiehttat mo iešguđetge olbmot sáhttet ipmirdit seamma ášši iešguđetge láhkái. Hárjehus váldit earáid perspektiivva ja geahččat iešguđet beliid áššis.
Doaibma 45 - 61 min
Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla «Infodemiija»? - 2.oassi: Dilit mat veahkehit diehtojuohkit boasttudieđut Øvelsen legger opp til diskusjon om en rekke utsagn og hendelser, fra tydelige rasistiske hendelser ...
Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Øvelsen legger opp til diskusjon om en rekke utsagn og hendelser, fra tydelige rasistiske hendelser til utsagn som ikke er direkte rasistiske.
Mihttu Oasseváldit galget smiehttat movt iešguđetlágan cealkámušat sáhttet áddejuvvot ja movt sáhttet leat rasisttalaš sáttasánit sihke árgabeaivvi ja garraset cealkámušain. Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Utforske ulike sider av historien om en gruppe eller et geografisk området eller etter en gruppe. Praktisk bruk av kildekritikk og kritisk tenkning.
Mihttu Máhttit árvvoštallat ja nyanseret iešguđet gáldodieđuid joavkkuid ja báikkiid birra. Pedagogihkka ja didaktihkka
Mihttu Oahpaheaddjestudeanttat, oahpaheaddjeoahput ja ovdánahttet ipmárdusa vuogádatlaš bargui demokratiijain ja borgárvuođain skuvllas obbalaččat/iežaset skuvllas. Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Mihttu Máhttu doahpaga náliiduhttima birra Dihtomielalašvuohta movt náliiduhttin váikkuha bisuhit sosiála erohusaid oahppovuogádagas ja servodagas obbalaččat. Dihtomielalašvuohta dan birra mii gáibiduvvo vuosttaldit náliiduhttima oahpus. Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan
Få kjennskap til å reflektere rundt dilemmaer knyttet til ytringsfrihet.
Mihttu Háhkat máhtu ja reflekteret čuolmmaid birra mat laktásit cealkinfriddjavuhtii. Analyse av lærebøkers fremstilling av urfolk og nasjonale minoriteter.
Pedagogihkka ja didaktihkka Álgoálbmogat ja nationála unnitloguálbmogat
Analyse av lærebøkers fremstilling av urfolk og nasjonale minoriteter.
Mihttu Nannet ohppiid gálggaid guorahallat moaittalaččat man láhkái eamiálbmogiid ja unnitloguid ovdanbuktet oahppogirjjiin. Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Mihttu Hárjehallan galgá oažžut smiehttat stereotypiijaid ja ovdagáttuid birra. Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Mihttu Ipmárdus ahte doahpagat eai álo mearkkaš dan seamma buohkaide, ahte doahpagiid sisdoallu sáhttá rievdat áiggi mielde ja ahte lea buorre čielggadit mii oaivvilduvvo doahpagiin du oainnu mielde. Mihttu Háhkat máhtu mánáid vuoigatvuođain hupmat ja guldaluvvot. Reflekteret čuolmmaid birra mat laktásit dáidda vuoigatvuođaide Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan
Mihttu Guorahallat cielossániid geavaheami, guđet ovdagáttut sáhttet leat duogábealde ja makkár váikkuhusat cielossániid geavaheamis sáhttet leat. Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
Denne øvelsen bidrar til refleksjon over hva som kan være positivt og utfordrende ved våre likheter og ulikheter.
Mihttu Dán hárjehusas besset oahppit guorahallat ja ságastallat movt ovttaláganvuođat ja vealat olbmuid gaskkas váikkuhit midjiide iešguhtege dilálašvuođain Øvelsen lar elevene utforske egen identitet og selvforståelse.
Mihttu Ovdánahttit diđolašvuođa iežas ja earáid identitehta hárrái. Mihttu Láhčit dili ságastallamii, perspektiivvaipmárdussii ja ovttasdoaibmamii, vai ovttas oččodit buoret ipmárdusa dihto fáttás dahje gažaldagas. Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Elevene får grupper med fire og fire begreper – ett av dem skiller seg ut og skal bort.
Mihttu Hárjehallat klassifiseret dahje šláddjet doahpagiid. Hukset logihkalaš ja kritihkalaš jurddašannávcca. Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Dihtomielalašvuohta hástalusaid birra mat čuožžilit diehtojuohkimiid dihte roassodiliin. Máhttu iešguđet lágan boasttudieđuid birra ja ovttastumiid birra maidda dat laktásit. Máhttu analyseret gálduid mat čatnasit koronadávdii ja identifiseret boasttudieđuid. Mihttu Máhttu analyseret gálduid mat čatnasit koronadávdii ja identifiseret boasttudieđuid. Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
Mihttu Dát hárjehallan veahkeha du ipmirdit earáid eallindili ja smiehttat movt olggobeale fáktorat sáhttet váikkuhit min vejolašvuođaide eallimis. Mihttu Oahpisteapmi doahpagiidda nugo boasttudieđut ja infodemiija. Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Mihttu Nannet gálgga dovdát ja earuhit fáktádieđuid, oaiviliid ja ovdagáttuid. Skap refleksjon over at alle kan ha flere tilhørigheter.
Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Skap refleksjon over at alle kan ha flere tilhørigheter.
Mihttu Duddjot reflekšuvnna das ahte juohke olbmos sáhttet leat máŋga gullevašvuođa. Ulbmil lea maiddái ahte oahppit galget buorebut oahpásmuvvat guhtet guimmiideasetguin. Pedagogihkka ja didaktihkka
Mihttu Duddjot smiehtadeami ja ságastallama das ahte movt dustet ohppiid geat ovdanbuktet ovdagáttuid dahje ekstrema cealkámušaid. Addit rávisolbmuide oadjebasvuođa hálddašit hástaleaddji dilálašvuođaid dakkár vugiin ahte vuhtiiváldá searvadahttinprinsihpa. Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Nanosmahttit gálggaid fuobmát erohusaid gaskal fákta ja oaiviliid I denne øvelsen skal elevene reflektere over hvilke verdier som er viktige for dem.
Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
I denne øvelsen skal elevene reflektere over hvilke verdier som er viktige for dem.
Mihttu Dainna hárjehusain galget oahppit šaddat eanet dihtomielalaččat maid sii jurddašit deaŧalaš árvun. Sii ožžot hárjáneami maŋŋálastit árvvuideaset ja ákkastit manne sii oaivvildit juoga lea mávssolaš, sihke alcceseaset ja servodahkii Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Radikaliseren ja veahkaválddálaš ravdamearálašvuohta
Mihttu Luohkká galgá šaddat dihtomielalaš giela geavaheami hárrái, vuođđun ohppiide ráhkadit oktasaš njuolggadusaid Denne øvelsen åpner for å bli kjent med seg selv og medelever. Det er også en øvelse i å fortelle om seg selv.
Mihttu Suokkardit iežas identitehta ja oažžut eanet ipmárdusa dasa ahte buohkain leat seahkalas identitehtat. Dovddiidit buorebut eará ohppiide. Mihttu Nanosmahttit ohppiid máhtu ja diđolašvuođa dan birra mii nállevealaheapmi lea, makkár dat sáhttá olggosoaidnit ja movt dan sáhttá dustet. Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
Mihttu Guorahallat ahte norgalažžan leat sáhttá ipmirduvvot iešguđet láhkái. Sáhttit áddet ahte identitehta lea máŋggabealat ja ii leat nu álki defineret. Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan
Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Dihtomielalašvuohta ja máhttu hástalusaid birra mat čuožžilit diehtojuohkimiid dihte roassodiliin. Máhttu iešguđet lágan boasttudieđuid birra ja ovttastumiid birra maidda dat laktásit. 
