Hopp til hovedinnhold Dembra
Demokráhtalaš gearggusvuohta rasismma ja antisemittismma vuostá
Mánáidskuvla Nuoraidskuvla Joatkkaskuvla Allaskuvla ja universitehta Profešuvdnasearvevuohta
Oahpahusdagus | Dembra
Cielossánit ja negatiiva giellageavaheapmi Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Mihttu Suokkardit sivaid ja váikkuhusaid negatiiva giellageavaheamis. Dihtomielalašvuohta iežas mearkkašumi birra dasa mii lea dohkálaš giellageavaheapmi luohkás.
Beaivválašrasisma? Øvelsen legger opp til diskusjon om en rekke utsagn og hendelser, fra tydelige rasistiske hendelser ...
Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Øvelsen legger opp til diskusjon om en rekke utsagn og hendelser, fra tydelige rasistiske hendelser til utsagn som ikke er direkte rasistiske.
Mihttu Oasseváldit galget smiehttat movt iešguđetlágan cealkámušat sáhttet áddejuvvot ja movt sáhttet leat rasisttalaš sáttasánit sihke árgabeaivvi ja garraset cealkámušain.
Oahpahusoassi 90 - 120 min
Historjjá nubbi bealli Utforske ulike sider av historien om en gruppe eller et geografisk området eller etter en gruppe. Pr...
Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Utforske ulike sider av historien om en gruppe eller et geografisk området eller etter en gruppe. Praktisk bruk av kildekritikk og kritisk tenkning.
Mihttu Máhttit árvvoštallat ja nyanseret iešguđet gáldodieđuid joavkkuid ja báikkiid birra.
Demokratiijarádár – movt bargat demokratiijain skuvllas Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan Pedagogihkka ja didaktihkka
Oahpahusoassi 90 - 150 min
Náliiduhttin ja oahppu Pedagogihkka ja didaktihkka Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Mihttu Máhttu doahpaga náliiduhttima birra Dihtomielalašvuohta movt náliiduhttin váikkuha bisuhit sosiála erohusaid oahppovuogádagas ja servodagas obbalaččat. Dihtomielalašvuohta dan birra mii gáibiduvvo vuosttaldit náliiduhttima oahpus.
Maid mearkkaša dat dutnje? - Ytringsfrihet: Hva betyr det for deg? Få kjennskap til å reflektere rundt dilemmaer knyttet til ytringsfrihet.
Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan
Få kjennskap til å reflektere rundt dilemmaer knyttet til ytringsfrihet.
Mihttu Háhkat máhtu ja reflekteret čuolmmaid birra mat laktásit cealkinfriddjavuhtii.
Eamiálbmogat ja nationála unnitlogut oahppogirjjiin Analyse av lærebøkers fremstilling av urfolk og nasjonale minoriteter.
Pedagogihkka ja didaktihkka Álgoálbmogat ja nationála unnitloguálbmogat
“Buot maid mii juogadit” Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Mihttu Hárjehallan galgá oažžut smiehttat stereotypiijaid ja ovdagáttuid birra.
Doabahárjehus – maid dat mearkkaša? Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Mihttu Ipmárdus ahte doahpagat eai álo mearkkaš dan seamma buohkaide, ahte doahpagiid sisdoallu sáhttá rievdat áiggi mielde ja ahte lea buorre čielggadit mii oaivvilduvvo doahpagiin du oainnu mielde.
Oahpahusoassi 45 - 120 min
Mu jietna: Movt mun geavahan dan? Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Cielossátnemuorra Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan
Mihttu Guorahallat cielossániid geavaheami, guđet ovdagáttut sáhttet leat duogábealde ja makkár váikkuhusat cielossániid geavaheamis sáhttet leat.
Jurddaš jus buohkat livčče dego mun… Denne øvelsen bidrar til refleksjon over hva som kan være positivt og utfordrende ved våre likheter ...
Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
Denne øvelsen bidrar til refleksjon over hva som kan være positivt og utfordrende ved våre likheter og ulikheter.
Mihttu Dán hárjehusas besset oahppit guorahallat ja ságastallat movt ovttaláganvuođat ja vealat olbmuid gaskkas váikkuhit midjiide iešguhtege dilálašvuođain
Eamiálbmogat ja unnitlogut norgga historjjás Álgoálbmogat ja nationála unnitloguálbmogat
Mihttu Dán bargobottas analyserejit ohppiid norgga historjjá ovdanbuktima adden dihte man mávssolaš historjjá máŋggabealat ovdanbuktin lea, eamiálbmot- ja unnitlohkohistorjá biddjo guovddážii.
Okta olmmoš– okta násti Øvelsen lar elevene utforske egen identitet og selvforståelse.
Øvelsen lar elevene utforske egen identitet og selvforståelse.
Mihttu Ovdánahttit diđolašvuođa iežas ja earáid identitehta hárrái.
«Ságastallankafea» Pedagogihkka ja didaktihkka
Mihttu Láhčit dili ságastallamii, perspektiivvaipmárdussii ja ovttasdoaibmamii, vai ovttas oččodit buoret ipmárdusa dihto fáttás dahje gažaldagas.
Okta mii ii gula gihppui Elevene får grupper med fire og fire begreper – ett av dem skiller seg ut og skal bort.
Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Elevene får grupper med fire og fire begreper – ett av dem skiller seg ut og skal bort.
Mihttu Hárjehallat klassifiseret dahje šláddjet doahpagiid. Hukset logihkalaš ja kritihkalaš jurddašannávcca.
Infodemija? Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
«Infodemiija»? – 3. oassi: Kritihkalaš analysa HRS artihkkaliis Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Máhttu analyseret gálduid mat čatnasit koronadávdii ja identifiseret boasttudieđuid.
Vaššihállan – Hárjehus vašuheaddji cealkámušaid birra neahtas Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Mihttu Ipmárdus mat vaššicealkámušat leat neahtas ja guđet fáktorat sáhttet váikkuhit movt vaššihállan gieđahallojuvvo.
Okta lávki ovddas Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
«Infodemiija»? - 1.oassi: Oahpisteapmi Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Oahpisteapmi doahpagiidda nugo boasttudieđut ja infodemiija.
Fáktá, oaivil dahje ovdagáddu? Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Bihttáspeallobihtát Skap refleksjon over at alle kan ha flere tilhørigheter.
Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi
Ovdagáttuid ovdanbuktin skuvlabirrasis – maid mii dasa dahkat? Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi Pedagogihkka ja didaktihkka
Fáktá dahje oaivil Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Nanosmahttit gálggaid fuobmát erohusaid gaskal fákta ja oaiviliid
Mat árvvuid leat deaŧalaččat dutnje? I denne øvelsen skal elevene reflektere over hvilke verdier som er viktige for dem.
Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
I denne øvelsen skal elevene reflektere over hvilke verdier som er viktige for dem.
Mihttu Dainna hárjehusain galget oahppit šaddat eanet dihtomielalaččat maid sii jurddašit deaŧalaš árvun. Sii ožžot hárjáneami maŋŋálastit árvvuideaset ja ákkastit manne sii oaivvildit juoga lea mávssolaš, sihke alcceseaset ja servodahkii
Cielossánit ja mun Ovdagáttut ja joavkojurddašeapmi Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Identitehtahárjehus Denne øvelsen åpner for å bli kjent med seg selv og medelever. Det er også en øvelse i å fortelle om...
Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
Denne øvelsen åpner for å bli kjent med seg selv og medelever. Det er også en øvelse i å fortelle om seg selv.
Mihttu Suokkardit iežas identitehta ja oažžut eanet ipmárdusa dasa ahte buohkain leat seahkalas identitehtat. Dovddiidit buorebut eará ohppiide.
Nállevealaheapmi spábbačiekčanšiljus Nállevealaheapmi ja eará hástalusat
Mihttu Nanosmahttit ohppiid máhtu ja diđolašvuođa dan birra mii nállevealaheapmi lea, makkár dat sáhttá olggosoaidnit ja movt dan sáhttá dustet.
The danger of a single story Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Oahppit/studeanttat guorahallet mot ovdagáttut ja stereotypiijat sáhttet ovdánit ja nanusmuvvat. Sii šaddet dihtomielalaččat iežaset ovdagáttuid hárrái
Maid mearkkaša leat norgalaš? Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
Mihttu Guorahallat ahte norgalažžan leat sáhttá ipmirduvvot iešguđet láhkái. Sáhttit áddet ahte identitehta lea máŋggabealat ja ii leat nu álki defineret.
Oahpahusoassi 60 - 120 min
Albmát ja elefánta: Váldit earáid perspektiivva Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Smiehttat mo iešguđetge olbmot sáhttet ipmirdit seamma ášši iešguđetge láhkái. Hárjehus váldit earáid perspektiivva ja geahččat iešguđet beliid áššis.
«Infodemiija»? - 2.oassi: Dilit mat veahkehit diehtojuohkit boasttudieđut Demokratiija, mielborgárvuohta ja válddálašdahkan Máhttu ja kritihkalaš jurddašeapmi
Mihttu Oahpaheaddjestudeanttat, oahpaheaddjeoahput ja ovdánahttet ipmárdusa vuogádatlaš bargui demokratiijain ja borgárvuođain skuvllas obbalaččat/iežaset skuvllas. Analyse av lærebøkers fremstilling av urfolk og nasjonale minoriteter.
Mihttu Nannet ohppiid gálggaid guorahallat moaittalaččat man láhkái eamiálbmogiid ja unnitloguid ovdanbuktet oahppogirjjiin. Mihttu Háhkat máhtu mánáid vuoigatvuođain hupmat ja guldaluvvot. Reflekteret čuolmmaid birra mat laktásit dáidda vuoigatvuođaide Mihttu Dihtomielalašvuohta hástalusaid birra mat čuožžilit diehtojuohkimiid dihte roassodiliin. Máhttu iešguđet lágan boasttudieđuid birra ja ovttastumiid birra maidda dat laktásit. Máhttu analyseret gálduid mat čatnasit koronadávdii ja identifiseret boasttudieđuid. Mihttu Dát hárjehallan veahkeha du ipmirdit earáid eallindili ja smiehttat movt olggobeale fáktorat sáhttet váikkuhit min vejolašvuođaide eallimis. Mihttu Nannet gálgga dovdát ja earuhit fáktádieđuid, oaiviliid ja ovdagáttuid. Skap refleksjon over at alle kan ha flere tilhørigheter.
Mihttu Duddjot reflekšuvnna das ahte juohke olbmos sáhttet leat máŋga gullevašvuođa. Ulbmil lea maiddái ahte oahppit galget buorebut oahpásmuvvat guhtet guimmiideasetguin. Mihttu Duddjot smiehtadeami ja ságastallama das ahte movt dustet ohppiid geat ovdanbuktet ovdagáttuid dahje ekstrema cealkámušaid. Addit rávisolbmuide oadjebasvuođa hálddašit hástaleaddji dilálašvuođaid dakkár vugiin ahte vuhtiiváldá searvadahttinprinsihpa. Radikaliseren ja veahkaválddálaš ravdamearálašvuohta
Mihttu Luohkká galgá šaddat dihtomielalaš giela geavaheami hárrái, vuođđun ohppiide ráhkadit oktasaš njuolggadusaid Mihttu Dihtomielalašvuohta ja máhttu hástalusaid birra mat čuožžilit diehtojuohkimiid dihte roassodiliin. Máhttu iešguđet lágan boasttudieđuid birra ja ovttastumiid birra maidda dat laktásit. 